Tallinna Linnatranspordi AS katsetab praegu vedeldatud maagaasil töötavat ehk LNG-bussi, millega sõitmine on katseperioodil linlastele tasuta.
Kuni esmaspäevani saab LNG-bussiga tasuta sõita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinna poolest LNG-buss tavalisest diislibussist oluliselt ei erine. Aga sõitmisel kulub kütuse peale tunduvalt vähem raha. « Gaas on kütusena kindlasti odavam kui diislikütus isegi praegusel ajal, kui diisli hinnad on all. Sõltuvalt liinist ja koormusest võivad LNG-bussi kütusekulud olla 13-20 protsenti väiksemad,» ütles bussi Eestisse toonud Reola Gaasi juhatuse liige Allan Pohlak.
«Ka keskkonna aspekt on väga oluline. Näiteks Rootsis ongi paljud linnad just sellepärast LNG-bussidele üle läinud, et linnaõhk tahmaosakestest puhtamaks saada,» lisas ta.
Gaasimootoriga buss ei karda ka siinseid talvekülmasid. Aga saatus nöögib busside testijaid juba teist korda. Möödunud aastal plaaniti ühe hübriidbussi katsesõidud veebruarikuusse, et proovida tema vastupidavust siis, kui väljas on miinuskraadid. Paraku oli pea kogu testperioodi ajal välistemperatuur üle nulli ja bussi külmakindlus jäi järele katsumata. Ka praegused katsesõidud toimuvad ajal, kui väljas on mitu plusskraadi.
LNG-bussil aga ei peaks külmaga probleeme olema, sest kütusepaagis on külma 160 kraadi. «Pigem me kartsime külmaprobleemi CNG ehk surugaasi bussi puhul,» ütles Pohlak.
Bussi salongis on 26 iste- ja 80 seisukohta. Ruumi on seal rohkem kui surugaasibussil, millel on rasked balloonid katusel. LNG-bussi kütusepaak on kergest komposiitmaterjalist ning koormus sillale on väiksem. Buss on üldse teistest kaalult kergem.
«Sellel tehnoloogial on päris kindlasti tulevikku. Praegu me teeme selle bussiga katsesõite erinevatel liinidel ja erinevates ilmastikuoludes. Seejärel me analüüsime neid tulemusi ja võrdleme neid teiste alternatiivsete tehnoloogiatega ning vaatame bussi hinna ja kvaliteedi suhet,» rääkis TLT juhatuse esimees Enno Tamm.
Ta lisas, et LNG-kütuse osas muudab teda ettevaatlikuks ka Austria pealinnas Viinis juhtunu. «LNG-busside kütusekulu on ju mitukümmend protsenti odavam kui diislibussidel. Viin ostiski kümneid busse, aga ühel hetkel otsustas Austria valitsus gaasi aktsiisi tõsta. Ja pärast hinnatõusu muutus nende bussidega inimeste vedamine majanduslikult nii kahjulikuks, et need bussid pandi seisma,» ütles Tamm.
LNG-busside puhul on oluline ka tanklate puudumine. Poolas valmistatud katsebuss toodi Tallinna treileril. Omal jõul poleks ta siia sõita saanud seetõttu, et teel pole LNG tanklaid.
Pohlak lubab selle probleemi operatiivselt lahendada, sest firma eesmärk on ju ikkagi kütust müüa. Nii toodigi koos bussiga TLT hoovile ka mobiilne tankla. «Me pakume terviklahendust. Bussiparkide busse tangitakse ka praegu ju peamiselt nende enda territooriumil. Selle jaoks on mõeldud vastavad business-to-business lahendused. Avalikud tanklad tekivad siis, kui on olemas kriitiline mass sõidukeid,» lubas ta.
Solbusi tehases valmistatud LNG-buss sõidab Tallinna liinidel kuni 19. jaanuarini. Kõigepealt sõitis buss 5. liinil. Veel katsetatakse seda liinidel 10, 16, 24, 52, 34A, 1A, 33 ja 4. «Nagu katsesõite tegevates bussides ikka, saavad ka seekord kõik inimesed LNG-bussis tasuta sõita,» ütles Tamm.