/nginx/o/2009/02/28/141524t1h88e7.jpg)
Viljal ja Edgaril oli Nõmmel maja. Kord seda müüdi, siis jälle osteti. Miljonid siia, siis jälle tagasi. Inimesed, kes mööda käisid, ei aimanudki, et maja, mis justkui seisab oma koha peal, on tegelikult kirglik rännumees.
Peeter Oja: eh-eh-ehee ja pirraki ehk Vilja maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rändas mis ta rändas, kuni lõpuks jäi Vilja juurde peatuma. Kuid maja vajab meest nagu hull palatit, ütleb Nõmme vanasõna. Ilmuski Vilja ellu väärikas meesterahvas. Said vaevalt pulmad peetud, kui avastati, et soe armukoobas, mis enne miljoneid maksis, variseb kohe kokku.
Aga oh häda! Maja lammutada ei tohi. Keegi härra Miljöö nõudis maja säilitamist algsel kujul. Viljal oli hüva nõu võtta: rekonstrueerime maja ära! Kohe päris ära! Mõne päevaga oligi maja nii ära rekonstrueeritud, et polnud teist nähagi.
Kadedad ja lollid naabrid kisama, et nii ära nüüd ka ei tohi üht maja rekonstrueerida. Vilja aga, oma firmamärgiks saanud veekalkvel silmadega vastu: «Ärge pahandage, armas rahvas. See pole mingi lammutamine, see puhas ära rekonstrueerimine. Maja, va sinder, varjas tõbe. Oli teine nii tõbine, et köhis ennast tasapinnaliseks. Küll me talle eluvaimu sisse puhume!»
Kuid avalikkus ja meedia ei jätnud jonni ja tõusis aina enam tagajalgadele: «Sigadus, nii ei tohi!» «Mis rekonstrueerimine, sulaselge lammutamine, siililegi selge!» «Korraldatagu juurdlus, eks siis paistab!»
«Ah, et teie sigudikud tahate juurdlust,» mõtles Vilja. Olgu nii! Kuid juurdluse peavad läbi viima tõelised asjatundjad. Mupo!
Saabuski kaks kallurit. Ühes kastis mupistid, teises suur koorem lahtist mõistust. Tehti vägev analüüs. Vaadati siis oma analüüsi, katsuti, nuusutati, tsimaruke mekitigi ning kuulutati: «Konkreetsel juhul ei olnud tegemist maja lammutamisega, vaid rekonstrueerimisega.»
«Tõesti hea analüüs,» mõtles Vilja. «Võtaks või tagavaraks veel ühe.»
Heitis siis pilgu lontis kõrvadega rahvamassi poole ja ohkas... Miks on Eestis nii palju viha ja kadedust? Miks nähakse hunti seal, kus pole ta poegagi?
Teed heast tahtest lastele kohukese, nähakse valimispropagandat. Rekonstrueerid maja, nähakse lammutamist. «Aga mis siis, kui seda maja pole kunagi olnudki, ah?» küsis Vilja. Ja tema juba päevi näinud helladest silmadest hakkasid voolama suured pisarad.