Guantanamost saabunud jeemenlane sai korteri ja tugiisiku

Erkki Koort ja Artur Kink pressikonverentsil. Foto: Liis Treimann

Eile saabus Eestisse Guantanamost vabanenud 31-aastase mees, kes oli kinnipidamiskeskuses, kuna teda kahtlustati terroristidega koostöö tegemises. Tõendeid selle kohta aga pole.

Eestisse saadetu on 31-aastane Ahmed Abdul Qader, kes viibis Guantanamos 12 aastat. Sel korral saatis USA vange laiali kokku viis, kes kõik olid Jeemeni päritolu.

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort nentis, et Eesti soov ei olnud mehe isikut avalikustada, kuid Ameerikas on kohustus nimi, kodakondsus ja sihtriik avalikustada. Foto oli kättesaadav Wikileaksi tõttu, kuid Koorti sõnul on tegemist vana fotoga.

Koort ütles, et mees viibis Guantanamos kahtluse tõttu, et ta tegi koostööd terroristidega. Internetti lekkinud 2008. aastast pärit dokumendi andmetel kahtlustati teda seotuses Al-Qaedaga, ta vahistati 2002. aastal Pakistanis. Endise vangi tervis on hea.

«Süüdistust talle esitatud ei ole, süüdi ei ole teda mõistetud, sest ei olnud piisavalt tõendeid,» rääkis Koort, kes nentis, et ei oska kahtlustuse täpsetest asjaoludest kõnelda. «Keegi ei olnud kõrval, kui ta sinna sattus. Ta võis olla valel ajal vales kohas valede inimestega. See kõik juhtus kümme aasta tagasi, kui inimene oli ka väga noor. Nooruses tehakse lollusi ja otsitakse kohta ühiskonnas,» rääkis Koort, kelle sõnul ei ole infot, jeemenlane oleks olnud osaline mõnes kuriteos.    

Milline on aga endise vangi meelsus täna? «Ta tahab jätta eelneva elu seljataha, ta ei taha suhelda endiste tuttavatega ega nendega, kellega ta Guantanamos viibis. Me ei tea, et ta tahaks väga suhelda ka perekonnaga. Olen ettevaatlikult positiivne,» ütles Koort. Tegemist on vallalise mehega, ent kui ta peaks soovima suhelda oma vanematega, siis võib ta seda teha.

Võimaldatakse väike korter ja tugiisik

«Tegemist on Eestis vaba inimesega. Tema suhtes tehakse menetlustoimingud, mis puudutavad asüülitaotlust. Ta taotleb varjupaika ja selle tulemusel saab elamisloa. Elamisluba omav isik saab vabalt liikuda nii Schengenis kui ka väljaspool,» lisas Koort.

Niikaua kuni taotlust menetletakse, ei saa asüülitaotleja siiski tööle asuda. Menetlus võib kesta kuni aasta.

«Asüülitaotleja võimalus liikuda ringi ei ole täna kuidagi piiratud. Välismaale reisida küll ei saa, kuna tal ei ole dokumenti,» ütles Koort.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna kaasamispoliitika juht Triin Raag ütles, et mehele anti väike korter ja tugiisik, kes saadab teda kahe aasta vältel. Samuti saab ta tervishoiuteenuseid ja toimetulekutoetust. «See on selleks, et tagada sujuv ja valutu kohanemine ühiskonnas. Sedasama pakume kõigile teistele varjupaigataotlejatele. Me ei rakenda tema puhul erimeetmeid,» ütles Raag.

Välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo direktor Artur Kink rääkis, et tegu ei ole pretsedendiga — Guantanamost on mitmeid inimesi toodud teistesse riikidesse, sealhulgas Euroopa Liitu.

Kink ütles, et läbirääkimised said alguse juba möödunud aasta kevadel ja see on osa tihedatest suhetest, mis Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel on. Tegemist on valitsuse otsusega, mille ametnikud ellu viivad, ning plaanis ei ole plaanis muuta immigratsioonipoliitika aluseid, toonitasid ametnikud.

Ametnikud valisid välja

Guantanamost Eestisse saadetud isiku valisid välja siseministeeriumi ametnikud.

Koort ütles, et see oli algusest peale Eesti tingimus. «Tahtsime valida inimese, kelle võtame, ja tahtsime teada tema ajalugu – kuidas ta on käitunud, millised suhted on tal perekonna ja kaasvangidega. Sõelusime välja viis kandidaati, kelle osas läksime põhjalikumaks,» rääkis Koort.

Siseministeeriumi ametnikud käisid ka Guantanamos kandidaatidega vestlemas, et näha, millist inimest oleks kergem ühiskonda integreerida. Samas nentis Koort, et kuna mees on ikkagi suure osa oma elust vangis istunud, siis ei saa see olema lihtne.

31-aastane mees aga näitas üles soovi kohaneda, ta valdab ka inglise keelt. Samuti on mees õppimisvõimeline, kinnitas Koort.

Esialgu ta ei teadnud Eestist midagi, kuid enne Eestisse toomist tutvus riigiga kinnipidamisasutuses, niipalju kui see võimalik oli. «Ta on püüdnud end Guantanamos kurssi viia Eesti oludega. Kui ta oleks istunud tuimalt, siis oleks eeldus taasühiskonnastumiseks väiksem,» rääkis Koort, kelle sõnul tuleb meest siiski kõvasti toetada. «Ta on 12 aastat olnud ühiskonnast eraldatud ja sattus Guantanamosse suhteliselt noorena. Ainult omal käel oleks tal väga raske.»

Milline on teiste riikide praktika?

Kuidas on see õnnestunud teistes riikides, kuhu Guantanamos olnud inimesed on viidud? Kinki sõnul on integreerumisprotsess pooleli.

Koort nentis, et inimesed on erinevad. Mõnel endisel vangil on tervis väga kehv, teine on väga hästi integreerunud. «Osa on oma peredega liitunud ja koju läinud,» ütles Koort, kelle sõnul võib Eestisse saabunud mehe elu kodumaal Jeemenis olla ohus kohaliku režiimi tõttu.

Samas on ka teada, et mõned kinnipeetavad on pannud toime õigusrikkumisi. «Aga ei saa öelda, et tegemist oleks sellise kontingendiga, kes välja saades asub kohe kuritegelikule teele,» ütles Koort. «Mitmed vabastatud isikud on öelnud, et ei taha oma endisest elust mitte midagi teada,» lisas ta.

On ette tulnud sedagi, et endine kinnipeetav on värvanud kohalikke inimesi terroriorganisatsioonidesse, et saada inimesi konfliktikoldesse. «Et nad ise oleks läinud tagasi sõdima, seda pole,» kinnitas Koort.

Pole seotud Obama visiidiga

Kui Barack Obama 2009. aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks sai, siis lubas ta, et Guantanamo vangilaager suletakse. Euroopa Liit toetas seda otsust, kuid ei kirjutanud ette käsku, et ELi riigid peavad endisi vange vastu võtma. See jäi iga riigi otsustada.

2014. aasta esitas Ameerika Eestile palve kaaluda, kas ollakse valmis endist vangi vastu võtma. Koorti sõnul tuli palve kevadel ega ole kuidagi seotud Obama visiidiga Eestisse, mis sai selgeks alles augustis.

Tuginedes valitsuse 9. oktoobri otsusele tulla Ameerika Ühendriikide palvele vastu, saabuski üks endine vang eile pärastlõunal Eestisse.

Alates 2009. aastast on Guantanamo kinnipidamiskeskusest vabastatud ja erinevatel alustel ümber asustatud 64 inimest, näiteks 3 Albaaniasse, 1 Belgiasse, 4 Bermuudale, 1 Bulgaariasse,1 Cape Verdele, 2 El Salvadori, 2 Prantsusmaale, 6 Gruusiasse, 2 Saksamaale, 1 Ungarisse, 2 Iirimaale, 5 Kasahstani, 1 Lätti, 6 Palaule, 2 Portugali, 5 Katari, 8 Slovakkiasse, 3 Hispaaniasse, 3 Šveitsi ja 6 Uruguaysse. Lisaks neile on 44 inimest suunatud tagasi kodumaale, sh näiteks Itaaliasse ja Suurbritanniasse.