/nginx/o/2010/06/18/388841t1h164b.jpg)
Poed kolivad vanalinnast kesklinna kaubanduskeskustesse, Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd põhjendab seda kõrgete rendihindade ja väheste püsielanikega vanalinnas.
Linnaarhitekt: vanalinnast kolivad poed kaubanduskeskustesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanalinnast poodide kadumist seostab Mänd suurte kaubanduskeskustega, mis vanalinna ümbruses asuvad. Suuremates keskustes on madalamad rendihinnad ning poodidel on ühes kohas asudes rohkem kliente. Nii linlaste kui turistide jaoks olulised Viru tänava väiksed riide- ja kingapoed lahkusid tema sõnul vanalinnast Viru keskuse avamisega.
«Tuleb möönda, et Viru keskuse ehitusega omal ajal tulid kaasa soovimatud arengud Viru tänaval väikeste poodide osas. Seetõttu jäi Viru tänav võib-olla rohkem pubidele ja suveniiridele,» märkis Mänd. Tema sõnul peaks iga ehituse ja arenduse puhul vaatama, kuidas see ümbritsevat linna mõjutab, et selline tendents ei süveneks.
Männi meelest võiks vanalinnas tänasest kindlasti rohkem olla elufunktsioone. Tema hinnangul on vanalinna jäänud väga vähe alalisi elanikke ning sellega seoses väheneb ka inimeste hulk, kellel üldse sinna asja on.
«Mind natuke isiklikult häirib see, kuidas vanalinn näeb välja õhtul pärast kella 11. Mul ei ole midagi ööklubide, restoranide ja baaride vastu aga kui vaadata Karja tänavat, kus striptiisiklubid ja ööklubid tungivad tänavale juba, siis see pole päris see, mida me vanalinnalt ootame,» kirjeldas ta püsielanike vähesusest tingitud probleeme.
Ta nõustus, et kinnisvara on vanalinnas elanikele kallis ning et meelelahutusasutustel on tunduvalt lihtsam üüri maksta. «Paraku see on meie valu ja häda praegu. Vanalinnas paistab turumajandus ja eraomanduse puutumatuse rõhutamine rohkem välja ning linnal on selles osas raske sekkuda,»
Linn saab ühtteist mõjutada talle kuuluvate objektidega ja nende üürihindadega, valides millist klienti ta soovib näha. Linna omandus on Männi sõnul vanalinnas aga väga väike ning Ülejäänud on eraomanduses ja seal neid võimalusi pole.
«Linn saab omal pindadel vaadata, mida üürnik linnale tagasi annab. Ühel pool on sisse tulev üüriraha aga teine pool on see, mida üürnik avalikkusele pakub. See võib isegi raha üles kaaluda,» rääkis ta.
Vanalinna arengukava täitmise positiive poole pealt tõi linnaarhitekt välja väärtuslike hoonete renoveerimise ja avalikku kasutusse andmise ning vanalinnas jalakäijate eelistamise.
«Minu visioon ühtib suuresti sellega, mis vanalinna arengukavas kirjas on. Loomulikult tahaks me näha, et vanalinnas oleks lisaks turistidele oluline tähendus ka Tallinna linna elanikele,» rääkis linnaarhitekt.
Linnamüüri tornides ja teistesse olulistes ehitistes on avatud käsitöötubasid ja galeriisid, et tutvustada neid avalikkusele ja anda neile sobiv sisu.
«Näeme vanalinna siiski valdavalt jalakäijatele suunatud piirkonnana. Tuleb jätkata seda tendentsi, mida Vanaturu kaelas alustati, et jalakäijate teed viiakse autoteedega samale tasandile,» rääkis Mänd.
Tema sõnul annab see signaali, et valdavalt on vanalinn mõeldud jalakäijatele, autosid siiski ära ei keelata ning hädavajadusteks jäetakse neile ligipääs enamusele kohtadest.