Vanalinna arengukava ei arvestanud eraomanikega

Kaks müüdud korterit asuvad vanalinnas Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Tallinna vanalinna arengukava, mis näeb ette linlastele mõeldud tegevuste ja asutuste soodustamist, on jäänud toppama, sest ligi 90 protsenti vanalinna hoonetest on eraomandis ning linn ei saa neile funktsioone ette kirjutada.

«Apollo raamatupoe vanalinnast välja kolimine ongi kurbloolisus. Kui see hoone on eraomanduses, siis ei saa me midagi teha, ega ette kirjutada, mis funktsioonis seda kasutada tohib. See on omaniku enda valida, kellele ja milleks ta oma pinda üürib,» rääkis Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kiviloo. Tallinna kultuuriväärtuste amet jälgib koos teiste ametitega Tallinna vanalinna arengukava täitmist.

Kiviloo sõnul on umbes 80-90 protsenti Tallinna vanalinna majadest eraomanduses. «Muinsuskaitse saab vaadata ja vaatabki väga täpselt seda, kuidas neid maju restaureeritakse, korrastatakse. Aga seda, mis tegevus seal sees on, seda on väga keeruline eraomanikule ette kirjutada,» ütles ta.

Kiviloo sõnul tuleb leida võimalusi ja teid, kuidas linn rohkem vanalinnas toimuvat mõjutada saaks, kuid selle reguleerimine pole lihtne ülesanne.

«Kui see oleks kerge, siis see toimiks tegelikult juba ammu. Arengukava eesmärk on see, et jõuda olukorda, kus linlastel vanalinnas hea oleks olla. Kellelegi ju need matrjoškapoed ei meeldi vanalinnas,» märkis ta.

Vanalinna linnapinnad või –majad kuuluvad valdavalt kesklinnavalitsusele ning neis saab linn  poolt öelda, mis tüüpi funktsiooni seal näha tahetakse.

«Need pinnad, mis kultuuriväärtuste ametile antud on, neis on valdavalt kultuurifunktsiooniga tegelevad ettevõtmised. Minimaalse või soodusrendiga saab linnale kuuluvaid pindu taotleda kultuuri- ja haridusega seotud tegevustele. Nii et teatud võimalused on olemas,» kirjeldas Kiviloo.

Ta ei osanud siiski öelda, kas raamatupood saaks linna pinna madalama üüri ja soodsamate tingimustega kui näiteks suveniiripood.