Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Linna hinnangul on vanalinnas piisavalt poode

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ivo Parbus.
Ivo Parbus. Foto: Arno Mikkor

Tallinna vanalinnas on kesklinna valitsuse hinnangul piisavalt kohalikule elanikule mõeldud teenuseid nagu teatrid, muuseumid, poed ja meelelahutusasutused.

2008. aastal vastu võetud Tallinna vanalinna arengukavas aastateks 2008-2013 on kirjas, et linn soodustab vanalinnas elanikele mõeldud teenuste pakkumist. Kohalikud elanikud aga näevad vastupidist, näiteks augusti alguses sulges uksed Viru tänaval tegutsenud Apollo raamatupood. Samuti on pidevalt vähenenud vanalinna püsielanike arv ning toidu- ja riidepoode asendavad turistidele mõeldud suveniiriärid.

Kesklinna valituse avalike suhete nõuniku Ivo Parbuse kinnitusel arendab Tallinn vanalinna kui turismikeskkonda, kuid linlaste huve pole unustatud.

«Vanalinn jätkab toimimist linna ja kogu Eesti atraktiivseima turismipiirkonnana, ent arutelud, otsekui tõrjuks turistid linlased vanalinnast välja ning piirkond muutuks museaaliks, on kunstlikud. Suhtumine turistid versus linlased, pole euroopalikus linnaruumis aktuaalne,» rääkis ta.

Parbuse sõnul on arengukava suunisdokument, milles kirjeldatud olukorrani loodab linn jõuda. «Muidugi on valitud arenguid mõjutanud majanduskriis, kuid arengukava põhialustest on kinni peetud,» märkis ta.

Tema sõnul on vanalinn eelkõige riigi suurim kultuurikeskus, kus kesksed vabaõhuüritused Vanalinna Päevad ja Jõuluturg on suunatud eelkõige linlastele. Ta tõi näiteks ka kaks vanalinnas ja kaks selle piiril asuvat teatrit ning linlastele mõeldud muuseumid ja vaatamisväärsussed. Noortele on vanalinnas suunatud viktoriinid ja orienteerumismängud.

Parbuse hinnangul on vanalinna meelelahutusasutuste klientideks eelkõige linlased, seda näitavat ka eestikeelne reklaam. «Selle poolest erineb Tallinna praktika oluliselt näiteks suvepealinn Pärnu selle suvisest tavast, kus peatänava äriteave on sageli esitatud vaid soome või inglise keeles,» ütles ta.

Ta püüdis ümber lükata väiteid poodide vähesusest vanalinnas ning loetles rea kohalike ostjatele mõeldud poode nagu Bastioni rõivapood ja Salamander kingaäri ning moodsad ärikeskused de la Gardie kaubamaja ning WW Passaaž. Universaalset toidukaupade valikut pakub Parbuse teada Aia tänava selvehall ning kaks vanalinna toiduainetekauplust.

Parbuse sõnul on kaubanduse koondumine megakeskustesse osa tarbimisühiskonna toimimismudelist kogu maailmas. See ei muutuvat seni kuni enamikule ühiskonna liikmetest jääb oluliseks kaupade madal hind ja kogu sortimendi kättesaadavus ühest kohast.

«Liberaalse majandusega riigis reguleerib turgu nõudlus,» märkis ta. Seepärast on ka suveniiripoode täpselt nii palju kui neid vajatakse ning neis müüakse seda, mis klientidele meeldib.

Tema sõnul suhtuvad mõned toitlustusasutused linna nõudmistesse ja elanike huvidesse üleolevalt, kuid ka kõik elanike kaebused pole alati põhjendatud. Nõuniku sõnul tuleb arvestada, mida inimkeskne linnaruum eeldab. Tema kinnitusel läheneb linn probleemidele positiivselt ehk välistamise ja keelamise asemel tuuakse muutust koostööga.

«Linnaosa valitsus püüab siin leida ühiseid huvipunkte ning mõlemaid osapooli rahuldavaid lahendusi,» sõnas ta.

Tagasi üles