Üksikkandidaat Jaak Vackermann: miks ma kandideerin?

Jaak Vackermann Foto: Valimised

Parteitu talupidaja Jaak Vackermann kirjutab, et osaleb üksikkandidaadina riigikogu valimistel, sest soovib juhtida tähelepanu probleemidele maaelu arengukavas – tema hinnangul tuleks lõpetada maksumaksja rahadega suurte firmade toetamine ja suunata need summad ääremaastumise vältimiseks väiketaludele.

Meie vabariik saab kolme aasta pärast saja-aastaseks. Taasiseseisvust saab sel aastal 24 aastat. Mäletada on meil palju. Siinkirjutaja mäletab pea 50 aastat. Elan alates 1967. aasta juunist Madila külas Nissi vallas. Olen näinud maaelu kulgu, arengut ja taandarengut.

Tänasel päeval on meie mõttemustri mudeliks saanud peamiselt see, et maaelu on põllumajandus. Vähe sellest. Kui majandus, siis ikka oma efektiivsuse, mastaabi, omahinna, turutõrgete, jätkusuutlikkuse, investeeringute, pideva kasvu ja muu sellisega. Seda proovitakse näha nii läbi niinimetatud konservatiivse kui liberaalse ilmavaateprisma. Lisandunud on ökoloogiline käsitlus. Mõelgem aga ka sellele, milline oli meie esimese ärkamisaja meelsus 19. sajandil. Usun, et see oli eelkõige vabakssaamise, iseseisvumise, peremehetunde tekkimise ja rahvustunde meelsus. See oli see, mis meid tegelikult siia tõi ja mis põlise väärtusena meid ka edasi viib.

Tänast maaelu juhib suurelt osalt projektipõhine ja majanduskasvuline meelsus, mis rakendub läbi suurfarmerite soovi olla turul järjest konkurentsivõimelisem. See paistab selgelt silma maaelu arengukavas (MAK), mis on kujunenud pigem heal järjel olevate agrotöösturite toetusprojektiks. Siin on ka põhjus, miks kandideerin riigikokku. Loodan, et läbi selle suudan juhtida probleemile tähelepanu.

Võiksin jätkata väga pikalt, kuid lõpetan lühidalt. MAK ja muud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti hallata olevad regulatsioonid on bürokraatlikult väga keerukad. Toon välja vaid ühe detaili. «Täna on suurtele ja keskmistele tootjatele loodud 146 miljoni euro suurune investeeringumeede, mille alusel pääseb maksimaalses suuruses toetusele – 500 000 eurot – ligi ainult 292 tootjat. Sellele meetmele puudub väiketootjatel ligipääs, kellele on ette nähtud vaid 30 miljoni euro suurune eraldi toetusmeede, kus maksimaalses suuruses toetuse määraks on seatud 15 000 eurot kogu finantsperioodi jooksul. Selline olukord, kus suurtootjatele on loodud arengutingimused, kuid väiketootjad on olulistest investeerimisvõimalusest ära lõigatud, on ETKLi liikmetele vastuvõetamatu.» See on lõik Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) seisukohtadest erakondadele.

Olles samuti talupidaja, pean väga oluliseks, et väiketalude arenguks lõpetataks suurte firmade toetamine maksumaksja rahadega ja suunataks see ääremaastumise vältimiseks just väiketaludele. Oleme omaks võtnud müüdi, et globaliseerumine, urbaniseerumine ja väljaränne on kui vääramatu jõu poolt juhitamatu ja paratamatu protsess. Nähkem neis saatanlikes detailides ka protsessi suunavaid faktoreid!

Vackermann soovib riigikogu valimistel kandideerida üksikkandidaadina Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas. Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.