Ebaseadusliku rände surve Eestile kasvab

Homsest võib Jõgeva-, Tartu ja Põlva maakonna piires minna Peipsil kasvõi kuni piirirežiimi alani. Esiti küll vaid jalgsi. Foto: Margus Ansu

Ebaseadusliku rände surve Eestile kasvas terve 2014. aasta ning vähenemist ei ole ette näha ka sellel aastal, selgub siseministeeriumis esitletud aastakokkuvõttest.

Kokku leidis eelmisel aastal aset 285 ebaseadusliku rände juhtumit (tunamullu 267). Samas kinnitas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, et Eesti ei ole siiski sihtriik.

Poole kõigist ebaseadusliku rände juhtumitest moodustas viisade väärkasutus. Viisa väärkasutaja on enamasti pärit Ida-Euroopast ja liigub Skandinaaviasse.

Ebaseaduslikult üle piiri tulevad inimesed reisivad viimasel ajal väikestes gruppides (umbes kaks inimest, varasemalt on grupid olnud suuremad). Nad on pärit Aafrikast, Kagu-Aasiast ja Kesk-Aasiast, kes soovivad jõuda Skandinaaviasse või Poola ja Saksamaale.

Seejuures on viimastel aastatel vähenenud Aasiast pärit isikute ja suurenenud Aafrika riikidest tulnute arv.

Eesti-Vene kontrolljoonel avastati 160 ebaseaduslikku piiriületust, mis on vähem kui 2013. aastal (208 juhtumit). Kahekordistus ebaseadusliku sisse- või väljarände eesmärgil tehtud piiririkkumiste arv (31 juhtumit 2014. aastal ning 15 juhtumit 2013. aastal).