/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2015/01/12/3673873t1hc04d.jpg)
Tartu Peetri kiriku pühapäevasel jumalateenistusel viibijad võisid viimast korda näha altariruumi praegusel kulunud kujul. Õhtul pärast ristimistalitust pühitseti see koht kasutusest välja, et remontijad saaksid esmaspäeval ametisse asuda.
Altari ette kerkivad tellingud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koguduse juhatuse esimehe Valdek Tageli sõnul peab olema remont märtsi lõpuks valmis ning seda aega arvestades ei ole kirikusse plaanitud ka kontserte.
Remondimehed alustasid eile tellingute püstitamisega. Nad eraldavad altariruumi parempoolse rõdu nurgast vasakpoolse rõdu nurgani ülejäänud kirikust tolmukindla vaheriidega. Ajutine altar püstitatakse esimese pingirea joonele ja pühitsetakse jumalateenistusteks sisse eeloleval pühapäeval.
Koguduse õpetaja Ants Toominga sõnul tuleb korrastada ja värvida algsel kujul kogu räämas altariruum ning kirde- ja kagunurga loožid põrandast laeni. Silma alt tuleb ära peita altarit ümbritsevad elektrijuhtmed ja keskküttetorud.
Külgtiibade maalid
Remondi ajal on kavas eemaldada altari külgedelt kunstnik Arnold Peeter Vihvelini 1921. aastal maalitud «Kristus Ketsemani aias» ja «Kolgata». Eesmärk on taastada altari algne ilme, nii et jääb ainult Johann Köleri suur maal «Kutsuv Kristus» aastast 1897.
«Kõigepealt võtame Vihvelini maalid maha, et vaadata, kuidas näevad välja külgtiibade nišid,» ütles õpetaja. «Püüame saavutada altari algse olukorra.»
Vihvelini lisandused pannakse välja kirikus teises kohas või – kui teisiti ei saa – Köleri maali kõrvale tagasi. «Kunstiliselt ja värvilahenduse poolest Vihvelini maalid ei haaku Köleriga,» lisas Tooming.
Vihvelini maalid on kultuurimälestisena arvel. Nende praeguselt kohalt äravõtmine on muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Suur «Kutsuv Kristus» on restaureeritud 15 aasta eest ja alanud remont teda ei puuduta.
Peatöövõtu teeb Haspo
«Annetusi altariruumi remondiks on kogutud aastaid. Ettevõtmine on praegu rahaliselt kaetud kahe kolmandiku ulatuses ja selle sees on ka Tartu linnavalitsuse toetus,» märkis õpetaja Tooming. «Praegu otsitakse veel suurtoetajat.»
Remondi eelarve jääb 25 000 – 31 000 euro piiresse, täpne summa selgub läbirääkimistel peatöövõtja Haspoga. Tartu linn on eraldanud Peetri kogudusele 10 000 eurot, mis õpetaja Toominga sõnul ei lähe siiski täiel määral altariruumi remondi jaoks.
Peetri koguduse hingekirjas on üle 9000 isiku, neist liikmena annetajaid on kümnendik. Aastal 2014 oli ristimisi 122, leeritatuid 98 ja laulatati 24 koguduseliiget. Viimsele teele saadeti kiriklikult 33 inimest.
Kes on Arnold Peeter Vihvelin?
Arnold Peeter Vihvelin sündis 10. aprillil 1892 Tartumaal Rääbise mõisas poodniku peres. Pärast Torma kihelkonnakooli lõpetamist õppis ta 1906–1909 joonistamist ja maalimist Tartus Rudolf Julius von zur Mühleni juures.
Ta jätkas õpinguid aastal 1910 Peterburis, kõigepealt kunstide edendamise seltsi koolis ja seejärel aastail 1914–1920 kunstiakadeemia kõrgemas kunstikoolis. Aastal 1920 asus ta Rakveres ametisse joonistusõpetajana.
Arnold Peeter Vihvelini loomingus on maastikumaale ja salongilikke portreid ning Vabadussõja temaatikat. Just selle sõja tõttu võisid tema kaks maali sattuda aastal 1921 Tartu Peetri kirikusse Köleri suure altarimaali kõrvale.
Õpetaja Ants Tooming peab võimalikuks, et kunstnik Arnold Peeter Vihvelin oli Peetri koguduse õpetajate Arnold Lauri ja Jaan Treumanniga koos rindel ning Vihvelin sai sõbramehe poolest altari külgtiibade maalide tellimuse.