:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/10/22/3450565t1h38ad.jpg)
Päästeamet kontrollis eelmisel aastal 8500 kodu tuleohutust, tänavu on päästjatel kavas kodukülastusi kahekordistada ja vaadata üle 15 000 kodu vastavus nõuetele.
Päästeamet kontrollib sel aastal 15 000 kodu tuleohutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellel aastal teevad päästjad ennetustööna esmakordselt sama palju kodukülastusi, kui väljasõite sündmuskohale. Meil on aastas tavaliselt umbes 15 000 väljasõitu kõikvõimalikele sündmustele,» ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu Postimehele.
Päästeameti juht märkis, et Eestis on kokku 400 000 kodu ja iga kodu kontrollida ei ole päästjatel lihtsalt võimalik. Päästeamet valib kontrollitavad kodud välja koostöös omavalitsustega, et päästjad jõuaksid võimalikult õigesse kohta, kus tuleohutusega ei pruugi kõik korras olla.
«Päästjad vaatavad kodusid kontrollides üle, kas on küttekolle korras ja kas rämpsu ei ole ahju ümber. Viimasel ajal on hakanud levima komme kasutada tuhapangena plastikämbreid, mis on äärmiselt tuleohtlikud, kontrollime ka seda. Päästjad vaatavad kodus üle ka elektrisüsteemid ning selle, kas suitsuandur on olemas ja õigesti paigaldatud,» rääkis Tammearu.
Kui peres on väikeseid lapsi, vaatavad päästjad kindlasti üle ka kodu ümbruse, kas seal on ohtlikke kohti. «Väikese lapsega pere majas on tiik väga halb asi. Kahjuks upub igal aastal Eestis mõni laps tiiki ära. 2-3 aastane laps võib olla uskumatult väle, piisab vaid vanema hetkelisest tähelepanu hajumisest ja õnnetus ongi käes. Väikese lapsega perede maja juures ei tohiks üldse tiiki olla ja kui see siiski on, peab see olema kindlasti aiaga ümbritsetud,» lausus Tammearu.
Selle aasta lõpus hakkab kehtima nõue, et küttekoldega majas peab vähemalt iga viie aasta järel käima professionaalne korstnapühkija, kes puhastab korstna ja suudab hinnata küttekolde korrasolekut. Kvalifitseeritud korstnapühkija väljastab koduomanikule tõendi, et küttekolle on kontrollitud. Päästeamet hakkab aasta lõpust küsima kodukülastuste käigus ka seda tõendit.
Alates 2009. aastast on kõigis Eesti kodudes suitsuandur kohustuslik ja seadus võimaldab selle puudumisel määrata trahvi. Tammearu kinnitusel päästjad kodukülastuste ajal siiski trahve ei määra. Kodukülastuste eesmärk on eelkõige inimeste nõustamine ja vajadusel paigaldavad päästjad ka suitsuanduri. Kuigi suitsuanduri nõue kehtib juba üle viie aasta, puudub see seni veel paljudes kodudes.
«Me arvestasime eelmisel aastal, et kodukülastuste käigus on suitsuandur puudu umbes 40 protsendil kontrollitavatest kodudest, tegelikkuses oli andurit vaja 70 protsendil kodudest,» märkis Tammearu.
Päästeameti juhi sõnul on inimeste suhtumine päästjate kodukülastustesse üle ootuste hea.
«Me pääseme sisse isegi sellistesse kodudesse, kuhu ei lasta sotsiaaltöötajat või politseid. Meid võetakse rõõmsalt vastu ja me saame oma sõnumi inimestele edasi anda. Loomulikult on ka päästjatel tulnud ette juhtumeid, kui meid pole kodusse sisse lastud, aga need on vaid marginaalne osa kodukülastustest,» ütles Tammearu.
Tammearu rõhutas, et päästjad jõuavad kontrollida siiski vaid väikese osa kodudest ja tuleohutuse eest peavad vastutama siiski koduomanikud ise.
«Meie teeme sellel aastal 15 000 kodukülastust, aga kõigisse 400 000 kodusse jõuavad inimesed ise. Iga inimene peaks ise hoolitsema selle eest, et tal on töökorras suitsuandur ning korras elektrisüsteem ja küttekolle,» ütles päästeameti juht.