/nginx/o/2015/01/09/3666031t1h840a.jpg)
Tööealiste palgatõus võib pensionärid massiliselt vaesusse heita, kuigi nende tegelik olukord suurt muutuda ei pruugi, ütles statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Laes.
Palgatõus heidab pensionärid vaesusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimeheni jõudnud rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks loodud riiklik arengukava «Eesti 2020» näitas, et vaesus Eestis kasvab. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal pidanuks protsendipunkti võrra vähenema, tegelikult aga hoopis suurenes samavõrra.
Arengukava näitas, et eestlased rügavad tööd teha, aga vaesus sellest ei vähene. Statistikaameti analüütik selgitas, miks see nii on.
«Suhteline vaesus mõõdab sissetulekute jaotuse muutust ühiskonnas ja väheneb siis, kui sissetulekute erisused vähenevad,» ütles Laes. «Suhtelise vaesuse piir näitab ressursside taset, mis on madalam ühiskonna keskmisest ressursside tasemest. Seega mõõdab [see] sissetulekutepõhist kihistumist. Samas tuleks meeles pidada, inimesed, kes elavad suhtelises vaesuses, ei tarvitse ise seda tunnetada või otseselt suure puuduse all kannatada, vaid nende vaesus tuleneb sellest, et nende kõrval elab samal ajal märkimisväärselt jõukamaid inimesi.»
Laese sõnul näitab statistika, et riigi sotsiaalpoliitika ei ole võimaldanud ressursse nii jaotada, et inimeste seas oleks vähem ebavõrdsust. «Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Suuremas vaesuses on ka üksikvanemad ja pensionärid. Kui üksikvanemate vaesus on sügav, siis pensionäride vaesus on põhjustatud sellest, et keskmine pension on suhtelise vaesuse piirile väga lähedal. Seetõttu võib tööealiste palgatõus pensionärid massiliselt vaesusse heita, kuigi nende tegelik olukord suurt muutuda ei pruugi.»
Laese sõnul oli kaks aastat tagasi näiteks just Kirde-Eesti elanike seas suhtelise vaesuse määr tunduvalt kõrgem (30,5 protsenti) kui Põhja-Eesti elanikel (11,8 protsenti). Samuti on maaelanikel vaesuses elamise risk oluliselt suurem kui linnaelanikel.
Ta soovitab ressursse jagada ühtlasemalt Eesti elanike vahel. Näiteks tõsta sotsiaaltoetusi palgakasvuga samas rütmis.