/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/08/26/723394t1h7612.jpg)
Linnade liidu andmetel on 90 Eesti omavalitsust hädas 1. jaanuarist õpetajatele kehtima hakanud 900-eurose palga alammäära maksmisega, sest riigi toetust eraldati neile vähem kui tarvis.
90 omavalitsust ei suuda õpetajatele 900-eurost palga alammäära maksta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ütles, et õpetajate palkade rahastuse teemal on haridusministeeriumiga juba väga pikka aega võideldud. «Lootsime, et kui tuleb uus minister, rakendatakse taas haridusmudelit, millega omavalitsusliidud on olnud rahul,» lausus ta. «Paraku seda ei tehta, vaid lähtutakse subjektiivsest koefitsientide süsteemist, mis moonutab ära kohalikele omavalitsustele olulised põhimõtted,» ütles ta.
Kui omavalitsused lähtuvad sellest, et iga tunni andmiseks peab klassi ees olema õpetaja ja vastavalt õppekavale peab olema kavandatud ka haridustoetus, sealhulgas õpetajate palgaraha, siis uuele koefitsientide süsteemi üle minnes lisandus subjektiivsuse aspekt. «Me ei ole sellega nõus,» ütles Võigemast.
90 omavalitsuses on õpetajate palga alammäära tõstmine 900 eurole riigilt saadud toetuse eest võimatu, ütles Võigemast. Tema sõnul on probleemi ees eri tüüpi omavalitsusi, kuid eelkõige saavad uue süsteemiga «peksa» just keskus-tüüpi omavalitsused, kes on niigi pingutanud selle nimel, et oma koolivõrku korrastada.
Nimelt rehkendab koefitsientide süsteem välja arvestuslikud klassid ja seal, kus need on väiksemad, jääb arvestuslik õpetajate arv väiksemaks. Näiteks kui koolis ei ole võimalik moodustada 21 õpilasega klasse ja keskmiseks jääb näiteks 17 last, siis paratamatult jääb osa õpetajaid justkui «üle», mida varasema süsteemi puhul ei olnud. «See haridusministeeriumi välja pakutud koefitsientide süsteem mõjub laastavalt.»
«Paradoks on selles, et haridusministeerium suurendab koefitsienti väikestel omavalitsustel, aga suurematele öeldakse, et pange veel oma koolivõrku kokku. Üks omapäraseid näiteid on Valga, kus koolivõrku on juba aastate eest kokku tõmmatud, aga tuleb välja, et ikka ei piisa,» rääkis Võigemast.
Haapsalu: puudu üle 200 000 euro
Teine näide on Haapsalu, kus riigigümnaasiumi loomise järel koondusid probleemid põhikooliossa. Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et kooskõlastusel olev valitsuse määrus võimaldab Haapsalus tagada palgatõusu ainult 1,8 protsenti - puudu jääb enam kui 200 000 eurot. Lääne-Nigula vallas on tema sõnul miinus üle 30 000 euro.
«Järelikult on määruses sisalduv metoodika vildakas. Jälle tahetakse poliitilisi samme teha kohalike omavalitsuse ressursside arvelt,» leidis Karilaid. «Hetkel tundub, et Ossinovski soovib Haapsalu õpetajate koondamisi Haapsalu linna kätega läbi viia, aga ta pelgab seda tunnistada,» lausus ta.
Karilaid kinnitas, et Haapsalu õpetajaid koondada ei kavatse. «Küll aga kavatseme haridusministeeriumile anda omapoolse protesti. Ossinovski kas leidku lisaraha, rääkigu ilma valedeta või loobugu ametikohast.»
Omavalitsuste valikud
Rahanappuses omavalitsustel jääb valida kahe varianti vahel: kas muude ülesannete arvelt lisada täiendavalt raha õpetajate palgafondi või tõmmata koolides klasside arvu kokku.
«Praegu õppeaasta sees ei ole võimalik kooli kinni panna. Küll tähendab see, et olulisel määral survestatakse seda, mis hakkab juhtuma järgmisest õppeaastast. Kas planeeritakse osa kooliastmete sulgemist? See võib olla meelepärane ministeeriumile, kuid kindlasti mitte kohalikele elanikele, kus kindlasti tõusevad initsiatiivid erakoolide loomiseks jms. Igal juhul hästi palju paksu pahandust nii õpetajatele kui elanikele,» põhjendas Võigemast, miks maaomavalitsuste ja linnade liidud koefitsientide süsteemi vastu protesteerivad.
Uuest aastast kehtestatud õpetajate palga alammäär suureneb 12,5 protsendi võrra. Võigemast osutas, et palgatoetuse üldsumma kasvab vaid 7,5 portsenti. «See ei anna mitte kuidagi välja palgatõusu 12 protsenti.»
Ministeerium: korrastamata koolivõrk on omavalitsuse otsus
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp osutas, et omavalitsustele jagatav õpetajate palgatoetus kasvas võrreldes eelmise aastaga 8,8 protsenti ehk 14,8 miljonit. «See on suurim tõus viimastel aastatel,» ütles Sapp. Kokku maksab riik tänavu õpetajat palgatoetust 182,7 miljonit eurot.
«Arvestades koolide eneste edastatud õpetaja tegelikke ametikohti, lubaks see ainuüksi riigi toetusest maksta sellel aastal õpetajatele keskmiselt vähemalt 1080-eurost brutopalka, ilma, et omavalitsused siia juurde panustaks,» märkis Sapp.
Tema sõnul on haridustoetuse jagamise põhimõtted on kõigile sarnastele omavalitsustele ühtsed ning eesmärk ongi jagada summat võimalikult õiglaselt – näiteks väiksemates valdades ning erivajadustega õpilastele rohkem. Toetussumma jagatakse omavalitsuste vahel õpilaste arvust lähtuvalt ning toetuse jagamisel kasutataksegi eelmisel aastal viimasel neljal kuul kasutatud mudelit.
«Omavalitsusliidud olid sellest teadlikud juba eelmisel aastal,» osutas Sapp. «Kuna aga koolivõrgu olukord, klasside suurused jne sõltuvad omavalitsustest ning omavalitsuste otsustest koolivõrgus, siis võib mõni omavalitsus saada ainuüksi riigitoetusest maksta palju kõrgemat palka ning samas mõni peab võrreldava palga maksmiseks omalt poolt juurde panustama. Sellisel juhul, kui ühes omavalitsused on otsused tegemata, ei peaks riikliku ju riikliku toetust võtma ära neilt, kes on vajalikud otsused ära teinud.»
Ka ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juht Argo Kerb märkis, et kui omavalitsus on oma koolivõrgu korrastamata jätnud, on see nende otsus ja siis tulebki neil õpetajate jaoks ise peale maksta.