Riigikaitse ei vaja liiga kõlavaid valimislubadusi

Kaitseväe juhataja kindralleitnent Riho Terras. Pildil on ta veel kindralmajori auastmetunnustega. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Riigikaitse tõstmine valimiste keskseks teemaks on kaitseväe juhataja, kindralmajor Riho Terrase sõnul rõõmustav. Küll aga soovitab ta hoiduda kallitest ja emotsionaalsetest äkkotsustest riigikaitse vallas, sest Eesti pole sõjas ega isegi mitte selle lähedal.

Möödunud aasta oli kaitseväele üks viimaste aastate raskemaid. Miks?

See oli minu ametiaja kõige raskem aasta. Õhuvägi pidi tegema üleinimlikke pingutusi, et panna Ämari õhuväebaas planeeritust aasta varem 24 tundi päevas tööle. Merevägi pidi seoses NATO otsuste ja Ukraina sündmustega palju rohkem merel olema. Maavägi pidi vastu võtma liitlasüksused. Staabiohvitserid osalesid NATO õppustel määratult suuremas mahus, kui olime ette näinud. Nad said kõik sellega kenasti hakkama. Tagantjärele vaadates oli 2014 kaitseväele hea aasta. Riigikaitsevõime tugevnes nii meie enda kui ka liitlaste tegevustest minu hinnangul oluliselt.

Ütlesite aprillis, et Ukraina peataolek ei tohi Eestis korduda: kui esimene «roheline mehike» üle piiri tuleb, siis lastakse ta maha. Kas see põhimõte kehtib juba täna või tuleb oodata riigikaitseseaduse jõustumist aastal 2016?

Kindlasti on riigikaitseseadus väga oluline protsessi lihtsustamiseks. Teisalt oleme õpetanud oma kaitseväelasi lähtuma sellest, et ka ilma kõrgemalt tuleva käsuta suudavad ohvitserid võtta vastu otsuseid. Iseäranis kaitseliitlased peavad tegutsema kiiresti ka siis, kui neil ei ole käsku kõrgemalt, aga sündmused on sellised nagu Ukrainas. Seda, et terved väeosad, kus on ülem olemas, ei suuda midagi teha, me kindlasti ei luba. Sõjalisele agressioonile tuleb vastu hakata igal juhul, olgu roheline või mitteroheline mehike. Siin on muidugi suur roll politseil, aga võib öelda, et oleme selleks valmis.