Latt on seatud, aga otsusteks napib julgust

Konkurentsivõime kümnendi kava «Eesti 2020» Illustratsioon: Allikad: Eurostat, statistikaamet

Viie aasta eest Eesti riigi konkurentsivõime parandamiseks püstitatud kümnendi eesmärgid on poolele teele jõudes suures osas täidetud, kuid tuumakaim neist – tööjõu tootlikkuse kasvatamine 80 protsendini Euroopa Liidu maade keskmisest – võib ilma radikaalsete otsusteta unistuseks jäädagi.

Jutt käib Eesti riigi rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks loodud arengukavast «Eesti 2020», mille kinnitamisega alustas 2011. aastal tööd Andrus Ansipi kolmas valitsus. Umbmäärase nimega dokument pole sisuliselt midagi muud kui Eesti riigi makromajanduse tulevikuvisioon, mille täitmine on kõigi valitsuste kohustus.

Eile avaldaski riigikantselei vahearuande, kust selgub, et poolele teele jõudnuna on Eesti 17st eesmärgist 11 saavutanud või need edenevad plaanitavas tempos, kuue eesmärgi puhul on riik aga sihist maha jäänud või koguni taandarenenud.