Sellest aastast toetab riik ka gümnasisti koolilõunat 78 sendiga, ent näiteks vangidel tuleb 1,3 euro eest terve päev söönuks saada.
Võrdle, kui palju maksab riik kooli-, vangla- või sõduritoidu eest
Koolilõuna
Koolilõuna jaoks omavalitsustele antav toetus kasvas 2015. aastal 2,8 miljonit eurot, sest riik annab sellel aastal 136,5-eurost koolilõunatoetust ka iga gümnaasiumiõpilase kohta. See teeb 78 senti koolilõuna kohta. 78 senti maksab riik ka põhikoolis käiva õpilase toidukorra eest, ent enamasti maksab ülejäänud kohalik omavalitsus.
Söök lasteaias
Lasteaiatoidule eraldi riiklikku toetust ei ole. Eesti Lasteadnike Liidu juhatuse liige Marju Reinvart selgitas, et omavalitsus võib seda maksta, ent see ei ole ilmselt väga tavaline. «Põhimõtteliselt maksavad lapsevanemad ise toiduraha. See võib igas lasteaias erinev summa olla ja summa kinnitab hoolekogu,» selgitas Reinvart. Lasteaias pakutakse hommikusööki, lõunasööki ja õhtuoodet. Laagna lasteaias saab näiteks päevased söögikorrad kätte 1,79 euroga, sõimerühmas 1,66 euroga.
Vanglatoit
Justiitsministeeriumi kinnitusel on vangidel päevas ette nähtud kolm toidukorda. Ühe vangi toidule kulub päevas 1,3 eurot. Justiitsministeeriumi kodulehelt vangla.ee selgub, et tänase seisuga on vange kokku 2929. 2014. aastal oli vanglate tegevuskulude eelarve 42 357 707 eurot, toitlustamisele läks 1 475 524 eurot.
Sõduritoit
Kaitseväe peastaabi kinnitusel on ajateenijate päevane toiduraha 5 eurot ja 55 senti. Selle sees on kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Vähemalt üks põhitoidukord on kolmekäiguline.
Haiglatoit
Kui inimene satub haiglasse, maksab haigekassa tema eest voodipäevatasu. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus on haiglaravi voodipäevale kehtestatud piirhind, milles sisaldub muuhulgas ka patsiendi toitlustamine kolm korda päevas hinnaga 5.11 eurot, teatas sotsiaalministeerium.
Haigla võib ka ise kindlustatud isikult nõuda juurde voodipäevatasu. Näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis on voodipäevatasu on 2.50 eurot. Voodipäevatasu võetakse iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.
Toitlustus hoolekandeasutuses
Hoolekandeasutuses teenust saav isik on kohustatud ise oma pensionist (või muudest sissetulekutest) tasuma majutuse ja toitlustuse eest (ka siis, kui teenus on riiklikult tasustatud). Riik on kehtestanud maksimaalse määra, mida teenuse osutaja võib isikult omaosalusena majutuse ja toitlustuse eest küsida. Alates 2015. aastast on see 219 eurot kuus. Teenuse osutaja peab selle raha eest patsiendile võimaldama nii majutuse kui ka toitlustuse. Erimenüü maksumuse kehtestab asutus ise ning see fikseeritakse teenuse osutamise lepingus. Asutus võib küsida kokkuleppel isikuga omaosaluse määrast kõrgemat tasu, kuid siis peab olema see põhjendatud ning tasu peab olema vastavuses pakutama lisahüvega (eraldi privaatne tuba vms).
Eakate hooldekodu puhul riik kohatasusse ei sekku. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on eakate hoolekande korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne ning kohatasu sh. toitlustuse raha jääb asutuse kehtestada. Kohalik omavalitsus võib vastavalt kokkuleppele koos isiku ja tema lähedastega aidata tasuda vajaminevat teenustasu.