Vabaühendustel sai eurotoetusega kaasnevast bürokraatiast villand

Maris Jõgeva Foto: Rene Suurkaev / Avatud Eesti Fond

Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit (EMSL) palub õiguskantsleril analüüsida Euroopa Liidu toetusi jagava Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tegevust.

MISA hindab lõimumist soodustavaid projekte ja jagab neile toetust kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning Euroopa Liidu fondidest (Euroopa sotsiaalfondist ja Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondist).

Vabaühenduste liit EMSL ei ole aga MISA tegevusega rahul liigse bürokraatia tõttu. Näiteks nõuab MISA, et kõik aruandlusdokumendid esitataks üksnes paberkandjal. Selle ajendiks olevat elektroonilise dokumendihaldussüssteemi puudumine. Samuti olevat skaneeringute kvaliteet teinekord kehv.

«Peame põhjendamatuks, et haldusorgani suutmatus oma tööd korraldada lõpeb kogu (printimis)koormuse panemisega kodanikule, kes on ise digitaalsele asjaajamisele läinud. Leiame, et kui mõni skaneering pole loetav, tuleks üksnes neid uuesti küsida, aga mitte nõuda kogu aruandlust vaid paberil,» kirjutas õiguskantslerile vabaühenduste liidu juht Maris Jõgeva.

Teiseks suureks probleemiks peab EMSL sama info korduvat nõudmist. Jõgeva tõi pöördumises mitu näidet.

Näiteks kui projektis makstakse töötasu isikule, kes on toetuse saaja juures põhikohaga ametis ning tema palga kate tulebki erinevatest projektidest, on aruandluseks tarvilikud järgmised dokumendid:

• projektitaotlus, kus on ära toodud töö kirjeldus ja maksumus;
• leping või lepingu lisa, kus on nimetatud projekti tarvis tehtav töö ja summad (nõuab iga põhikohaga töötaja lepingu muutmist iga projekti tarvis);
• või käskkiri, millega määratakse isiku palgast teatud osa sellesse projekti;
• tööajatabel, kus tuleb iga kuu välja tuua projekti heaks tehtu ja muud tööd;
• palgaleht, kus on näha isiku töötasu ja maksud igal kuul (sh tasud, mis ei puutu sellesse projekti ja on üldjuhul konfidentsiaalne info, mille kinnikatmine on võimatu või nõuaks aga taas tulemuseta ajakulu);
• maksudeklaratsiooni TSD koopia, kus on samuti näha isiku töötasu ja maksud igal kuul (sh asutuse teiste töötajate tasude teave);
• töötasu ülekandmise maksekorraldused pangast;
• maksude ülekandmise maksekorraldused, kuhu on veelkord peale kirjutatud summad, mis on maksudeks tasutud just sellest projektist, ehkki need summad on esitatud korra juba palgalehel ning teist korda TSD koopiatel.

«Seda kõike on väga, väga palju ühe ja sama kulu tõendamiseks. Finantskontrolli teostajad kutsuvad seda korda küllap miinimumnõueteks, millega kulu tõendada. Meie arvates on see aga maksimaalne võimalik infomaht, mida küsida,» leiab EMSL.

MISA juht: tagasiside on olnud karm

Näited bürokraatiast sellega aga ei lõppe. «Sama projekti raames, mis keskendus internetis venekeelse info jagamisele kodanikuühiskonnast, plaanisime pidada ka mõned koolitunnid. Tõendamaks, et tunnid tõepoolest toimusid, tuli meil ühiskonnaõpetajatelt või koolide direktorilt võtta kirjalikud kinnitused, millal, kus ja mitu tundi loengut peeti. Ehk meie enda kinnitust ei usaldatud,» kirjutas Jõgeva õiguskantslerile lisades, et loengutega seonduvad sõidukulud tunnistati lõpuks ka veel abikõlbmatuks, kuna bussipiletite koopiad säilitati üksnes skaneerituna.

Vabaühenduste liidu EMSLi kinnitusel on sarnased ebamõistlikud nõuded iseloomulikud enamikule euroraha jagajatele, eriti sihtasutustele nagu MISA, Innove, EAS, KIK või Archimedes.

«Euroopa Liidu toetustega seotud protseduuride lihtsustamine on uue rahastamisperioodi algusega seoses väga oluline teema paljudes avaliku sektori asutustes, nii ka meil MISAs,» nentis MISA juht Dmitri Burnašev.

Ta lisas, et oli suvel MISA juhiks saades ka ise kuulnud jutte MISA liigse bürokraatia kohta, mistõttu hakkas ta tegevusi enda sõnul kohe üle vaatama.

Burnašev kinnitas, et suve lõpust on koostööpartneritelt ja klientidelt tagasisidet küsitud nii aruandluse menetlemise protseduuride kui ka programmiliste tegevuste elluviimise kohta.

«Pean ausalt tunnistama, et nii mõnegi partneri tagasiside MISA viimase paari aasta tegevusele oli üsna karm ja ka EMSLi, kellega me augustis kohtusime, tõstatatud küsimused on selle hinnangu ilmekaks näiteks,» nentis Burnašev.

Tagasiside põhjal on leitud Burnaševi kinnitusel uusi võimalusi, kuidas protseduure lihtsustada.

«Näiteks on  osa programmide puhul võimalik rakendada valimipõhise kontrolli põhimõtteid, kus toetuse saaja peab küll oma tehinguid tõestama, kuid ei toimu 100-protsendilist dokumentide kontrolli iga aruande puhul,» tõi MISA juht välja.

Ka korrastati MISA struktuuri.

Burnašev nendib, et MISA elektrooniline dokumendihaldussüsteem vajab veel kaasajastamist. «Selle süsteemi lähteülesande koostamisest on möödunud seitse aastat ja selle aja jooksul on olukord oluliselt muutunud. Tänapäeval ei oma MISA elektrooniline dokumendihaldussüsteem kogu funktsionaalsust, mis on vaja klientidele täis e-lahenduse pakkumiseks,» tunnistas MISA juht, kelle sõnul hakatakse tänavu süsteemi uuendama.

Euroopa Komisjoni reeglid

«Omavahelistest vestlustest MISA ametnikega oleme mõistnud, et üha karmimaks muutuvate nõuete ja rohkemate «kontrolljälgede» vajadus jõuab otsaga rahandusministeeriumi audiitoriteni, kellega on rakendusüksustel alatasa põhimõttelisi vaidlusi abikõlblikkuse nõuete täitmise osas,» seisab EMSLi pöördumises õiguskantslerile.

Rahandusministeerium vastas Postimehele, et ministeeriumi kontrollid põhinevad Euroopa Komisjoni reeglitel ja ministeerium ei nõua rohkem kui MISA juba kultuuriministeeriumile esitama peab.

MISA on delegeeritud ehk volitatud asutus, mis kontrollib toetuse saajate tegevust ja nõustab neid ning koostab kinnitatud projektiaruannete alusel koondaruande vastutavale asutusele, kelleks on kultuuriministeerium. Viimase ülesanne on ka MISA tegevust kontrollida, teatas rahandusministeerium.

«Rahandusministeerium ülesanne on kinnitada Euroopa Komisjonile, et deklareeritud kulud on korrektsed ja abikõlblikud. Selleks teeb ministeerium vastutava asutuse ehk kultuuriministeeriumi poolt koostatud aruannete ja maksetaotluste kontrolli, kontrollib pisteliselt projekte ja arvestab oma töös auditide ja muude kontrollide tulemusi,» lisas rahandusministeeriumi esindaja Mailin Aasmäe.