Neiu taimehuvi ristus ilmasõjaga

Valge ristik. Ellen Vilbaste on kunstipäraselt paigutanud ja kinnitanud taimi nii sellele kui ka paljudele teistele herbaarlehtedele teadmisega, et need jõuavad 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate alguses näitustele vaatajate ette. Foto: Toomas Kukk

«Terve teadus, terve kunst on selleks, et enesele vaenlasi luua, kelledega pärast sõdida saaks.» Nõnda mõtiskleb oma päevikus Esimese maailmasõja alguses suvel 1914 neiu Ellen, kellest kujunes eesti esimene õpetatud naisaednik.

Sada aastat hiljem detsembris sai Ellen Vilbaste (1893–1974) koostatud taimekollektsiooni kui väärtusliku täienduse endale Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hiigelherbaarium.

Herbaariumi vanemkuraator Toomas Kukk teatas, et tänu Kristel Vilbastele saadud taimekogus on umbes 800 lehte, mis on suuremas osas hästi säilinud ja väga kaunilt lehtedele kinnitatud. Kui need on skannitud ja leiuandmed andmebaasi sisestatud, saavad neid vaadata kõik asjahuvilised, aga ilmselt mitte lähikuudel.