Siseministeerium ei näe praegu suure põgenikevoolu ohtu

Põgenikud. Foto: SCANPIX

Siseministeerium ei näe praegu ohtu, et Euroopa Liidu lõunanaabruses asuvatest riikidest oleks Eestisse tulemas suurem põgenikevool.

Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisvolinik Johannes Hahn ütles intervjuus BNSile, et Balti riigid võivad peatselt seista silmitsi põgenikevooluga riikidest, mis on Euroopa Liidu lõunanaabrid.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ütles Postimehele, et suuremad põgenikevood lähevad sealtkandist Põhjamaadesse ja selleks on omad põhjused.

«Põhjamaad ei ole esimesed turvalised riigid, mis neile tee peale ette jäävad. Eesti ei ole veel heaoluriikide nimekirjas. Euroopa riike vaadates on varjupaigataotluste arv suur riikides, kus on elatustase oluliselt parem kui Eestis ehk näiteks Austrias, Saksamaal, Suurbritannias, Rootsis ja Šveitsis. Need riigid suudavad pakkuda sotsiaalset tuge rohkem kui Eesti,» ütles Mägi.

Tema sõnul näeb siseministeerium suuremat ohtu massiliselt sisserändeks siis, kui Eesti naaberriikides kasvab ebastabiilsus.

«Näiteks kasvas eelmisel aastal oluliselt varjupaigataotluste arv Ukrainast. Selles riigis tervikuna on siiski suhteliselt rahulik olukord, kui olukord peaks seal veel kriitilisemaks minema, siis hakkaks ka sealt inimesi rohkem siia jõudma. Loomulikult mõjutaks meid ka see, kui Venemaal peaks olukord ebastabiilseks muutuma,» rääkis Mägi.

Siseministeeriumil ei ole veel eelmise aasta varjupaigataotlejate täielikku ülevaadet, kuid 11 kuu andmete põhjal on näha, et Ukrainast saabuvate varjupaigataotlejate arv on märgatavalt kasvanud. Detsembri alguse seisuga oli Eesti saanud Ukraina kodanikelt üle 50 varjupaigataotluse, samas ei küsinud näiteks 2013. aastal Eestilt varjupaika ükski ukrainlane.

«Varasematel aastatel oli Ukraina suunalt tulevate varjupaigataotlejate arv pea olematu. Läbi ajaloo viimase 17 aasta jooksul on Ukrainast tulnud 60 taotlust ja eelmisel aastal üle 50,»  ütles Mägi.

Tema sõnul on ukrainlastel väga selge põhjus Eestisse tulla, kuna enamusel eelmisel aastal varjupaika küsinud ukrainlastel elavad Eestis sugulased.

«Me aktsepteerime, et sugulased tahavad ukrainlaste eest hoolt kanda. Nad on saanud viisad ja me oleme nende viisasid pikendanud, aga Ukraina puhul ei ole alust anda rahvusvahelist kaitset. Okupeeritud on ainult osa Ukraina riigist. Me eeldame, et Ukraina riik peaks nende eest hoolitsema. Neil on täiesti võimalik Lääne-Ukrainas elada ja hakkama saada, mitte et nad peaksid sõitma mitme riigi kaugusele Eestisse,» lausus Mägi.

Eelmisel aastal kasvas varjupaigataotlejate arv ka Süüriast. Eelmise aasta 11 kuuga palus Eestilt varjupaika seitse Süüria kodanikku, enne seda sai Eesti 17 aasta jooksul süürlastelt kokku 37 taotlust.

Kuigi Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidus varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem sihtriik, kasvas eelmisel aastal taotluste arv märgatavalt. Eelmisel aastal sai Eesti kokku 157 rahvusvahelise kaitse taotlust, 2013. aastal laekus 97 taotlust. Ka enne seda jäi aastas esitatud varjupaigataotluste arv alla saja.

«Eelmisel aastal oli hüpe tuntav, aga näiteks Rootsi saab aastas 60 000-70 000 varjupaigataotlust. Suurusjärgud on täiesti erinevad. Suur osa Rootsilt varjupaiga küsijatest on Süüria kodanikud. Üks asi, mis Süüriast põgenikevoo Rootsi liikuma pani, oli info, et Rootsi annab kõigile, kes on Süüriast, kohe elamisloa,» märkis Mägi.

Eesti andis eelmise aasta 11 kuuga varjupaiga 20 taotlejale. Eesti annab varjupaiga reeglina vaid nendele isikutele, keda kodumaal taga kiusatakse.

«Kui näiteks Venemaa kodanik tuleb varjupaika taotlema, siis me kontrollime, kas ta on kodumaal poliitiliste veendumiste pärast või muudel põhjustel taga kiusatud. Kui ta tahab Eestilt muudel põhjustel varjupaika, siis ta seda ei saa,» rääkis Mägi.

Tema sõnul on Eestis üldine põhimõte, et panustada tuleb kriisipiirkondadesse, et põgenikel oleks võimalus kodumaale tagasi pöörduda.

«Parem on olukorda stabiliseerida ja abistada inimesi kohapeal, mitte hakata inimesi sealt ära korjama ja üritada nii piirkonda päästa,» ütles Mägi.