Eesti teaduse rahastamist ootab ees reform

Jevgeni Ossinovski. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mullu tegid mitmed teadusasutused ning teadusega seotud organisatsioonid ettepanekuid teaduse rahastamise reformimiseks, sest liigne projekti- ja konkurentsipõhisus on hakanud takistama stabiilset teadustööd ning pikaajaliste eesmärkide elluviimist.

Haridus- ja teadusministeerium moodustas seetõttu töörühma, mis esitas detsembri lõpuks oma ettepanekud teaduse rahastamise reformimiseks. Täna tutvustas minister Jevgeni Ossinovski töörühma vastvalminud ettepanekuid.

Ossinovski sõnul on teadusringkondades tekkimas konsensus, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ning liiga projektipõhine.

Praegu on teadusrahastus 80 protsendi ulatuses konkurentsipõhine ning vaid 20 protsendi ulatuses stabiilne.

«Liiga terav konkurents raskendab teadusasutustes pikemate arengueesmärkide seadmist ja ohustab teaduse valdkondlikku mitmekesisust. See kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda negatiivselt kõrghariduse kvaliteedile,» kinnitas Ossinovski.

Riik peab pakkuma teadlastele ja teadusasutustele suuremat kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust.

Töörühma ettepanekute kohaselt peaks senise institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise «kolmikjaotuse» asemel olema «kaksikjaotus», mis koosneb teadusasutuste stabiilsest tegevustoetusest ja konkurentsipõhistest uurimistoetustest. Nende omavaheline suhe peaks olema praeguse 20:80 asemel 50:50.

Uuele rahastamissüsteemile üleminek eeldab teaduse riigieelarvelise rahastamise suurenemist, nentis minister. Muudatuste elluviimiseks on vaja tõsta teaduse riigieelarvelise rahastuse iga-aastast mahtu umbes 30 miljoni euro võrra. Ilma lisarahata pole täidetav ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast tulenev eesmärk tõsta teaduse riigipoolne rahastamine ühe protsendini SKTst alates 2015. aastast ning selle taseme hoidmine.

Kui muudatusi ei tehta, siis on oht kaotada teaduse konkurentsivõime, riigi ülalpeetavate teadlaste töökohtade arv langeb ning teadlaskond vananeb, nentis töörühm. Langeb ka teadussüsteemi võimekus teenida ühiskonna, ettevõtluse ja riigi huve ning ohtu satub kõrghariduse kvaliteet.

Töörühma ettepanekutest saab täpsemalt lugeda siit.

• Eristada selgelt teaduse konkurentsipõhise ja institutsionaalse rahastamise eesmärgid ning tagada nende eesmärkide täitmine tulemuspõhiselt. Minna seniselt institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise «kolmikjaotuselt» üle «kaksikjaotusele».
• Kujundada teadusasutuste tegevustoetuse ning uurimistoetuste rahaliseks proportsiooniks vastavalt 50 protsenti ja 50 protsenti. Selline tegevustoetuste maht võimaldab üles ehitada karjäärimudeli.
• Teadusasutuste tegevustoetuse juures lähtuda 20 protsendi ulatuses kumulatiivselt tulemuskomponendist (sh suurendada lepinguliste teadusteenuste ja välisgrantide tulu osakaalu) ning 80 protsendi ulatuses teadusasutuste ajaloolisest rahastuse tasemest.
• Uurimistoetuste põhimõtetes tugineda suures osas senisele personaalsete uurimistoetuste kogemusele, jälgides teaduse valdkondlikku mitmekesisust (sh võtta kasutusele OECD teadusvaldkondade klassifikaator).
• Vähendada regulatsiooni ja bürokraatiat, eelistada teadusasutuste pehme koordinatsiooni võimalusi, sh karjäärimudeli rakendamisel.
• Siintoodud eesmärkide ja positiivsete muutuste saavutamine on võimalik lisaressursside eraldamisel. Uuele rahastusmudelile üleminek viia läbi järk-järgult, võimalusel seni tehtud rahastusotsuseid mitte muuta.

Ossinovski sõnul tutvustatakse ettepanekuid nüüd osapooltele ja nende rakendamiseni võiks jõuda 2016. aastal.

Töörühma kuulusid: Anu Reinart (Tartu observatoorium), Andres Koppel (Eesti Teadusagentuur), Erkki Truve (Rektorite nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, haridus- ja teadusministeerium), Priit Rohumaa (Viru Keemia Grupp), Urmas Varblane (Eesti Teaduste Akadeemia, TIPS programm).