Täna möödus 95 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad ja Eesti kindlustas endale riigina püsimajäämise.
Galerii: vabaduse väljakul mälestati vabadussõjas võidelnuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga põlvkond peab justkui leiutama oma Eesti uuesti,» ütles 10. klassis õppiv ja Konstantin Pätsi järeltulija Katariina Sofia Päts täna Vabadussõja võidusamba juures toimunud mälestusüritusel.
Kaitseminister Sven Mikser ütles, et täna on õige mälestada kõiki neid eestlasi, venelasi, lätlasi, soomlasi, taanlasi, rootslasi, inglasi, juute ja teisi, kes seisid, relv käes, noore Eesti Vabariigi kaitsel.
Eesti korporatsioonide nimel kõnelenud ajaloolase Igor Kopõtini sõnul läks Vabadussõtta 400 üliõpilast, kellest 38 sai surma.
Vabaduse väljakul meenutati hommikul 1920. aastal Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu ja mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid.
Kas teadsid, et:
- Eesti kaotas vabadussõjas üle 6000 mehe, haavatuid oli 12 000.
- 3224 inimest sai vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikku, välismaalastest said enim riste inglased ja soomlased.
Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle Nõukogude Liidu okupatsiooni.
- Kakskümmend viis aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke pühitsemise avalikult. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, trammid ja trollid jäid seisma. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.