Nelja pealinna gümnaasiumi renoveerimisega jõutakse valmis täpselt esimeseks septembriks, praegu käib koolimajades veel kibe viimistluse lõpetamine ja sissekolimine.
Tallinn renoveeris neli gümnaasiumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel suvel sõlmisid Tallinna linn ja OÜ Kooliarendus lepingu nelja gümnaasiumi renoveerimiseks. Esimesel septembril avatakse värskelt korda tehtud Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Liivalaia Gümnaasium. Renoveeritud koolimajades asub nädala pärast õppima üle 2600 õpilase.
Kõige kibedam töö käis täna Tallinna Humanitaargümnaasiumis. Tundus, et ehitusfirma oli kõik vabad töölised rakendanud selleks, et koolimaja esimesel septembril valmis ja puhas oleks. Renoveerimine on olnud nii põhjalik, et kooli vilistlane abilinnapea Yana Toom oma kunagisi klasse ja koridore väga ära ei tundnud.
Järgmise esmaspäeva hommikul kell 9.00 pidi Humanitaargümnaasiumi saabuma koristusbrigaad kooli kolmapäevaseks aktuseks ette valmistama. Selleks ajaks peavad kõik ehitus- ja viimistlustööd lõpetatud olema.
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi renoveerimise projektijuht Sven Maschorovi sõnul on ehituses alati keerulist, koolide renoveerimise puhul eriti uue ja vana ühendamine ning tööde kiirus.
«Ehituses ei lähe kunagi midagi lihtsalt. Sel aastal ei soosinud meid ilm. Niiskus oli suur, suvi nagu Floridas. Kõik kättesaadavad niiskusimurid olid kogu aeg töös,» kirjeldas ta ette tulnud raskusi.
Kõigi nelja kooli renoveerimine algas juba eelmisel aastal. Mascharovi sõnul töötati väga tempokalt, näiteks algas uue võimlaosa ehitus alles aprillis ehk see valmis nelja ja poole kuuga.
Koolide renoveerijate sõnul ehitusajaloolisi murranguid ei tehtud, kuid õpilaste ja õpetajate elu püüti võimalikult mugavaks kujundada.
Suuremad ümberehitused puudutasid igas koolis ventilatsiooni, sissepääse, spordisaali, aulat, sööklat, raamatukogu ja keemiaklasse. Need lihtsalt ei vastanud enam muutunud oludele ja tänapäevastele nõuetele. Kui välja arvata Järveotsa Gümnaasium, mille staadion renoveeriti juba kolme aasta eest, siis korrastati ja uuendati ka kõikide remonditud koolide spordiväljakuid.
Liivalaia Gümnaasium sai tänu haridusameti ja poiste tööõpetuse õpetaja koostööle linna moodsaima sisseseadega puidutööklassi, kus on kõik meisterdamiseks vajalikud masinad ja vahendid.
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi direktriss Piret Hiisjärve sõnul on kooli tänu renoveerimisele nüüd moodne iseteenindusliiniga söökla ja köök, kus toit kohapeal valmib. Lisaks on koolis nüüd puutetundliku ekraaniga infokioskid, kus nii õpilased kui õpetajad saavad vaadata tunniplaane, teadaandeid ja muud kooliinfot. Vaatamata kahe kooli, Väike-Õismäe Gümnaasiumi ja Õismäe Humanitaargümnaasiumi ühendamisele jäävad senised klassikomplektid püsima. Ühendatakse vaid kolmandad klassid õpilaste vähesuse tõttu.
Tänu Euroopa Liidu projektile «Aktiivne ja turvaline kool» on koolis nüüd igal korrusel vahetunnis sportlikku tegevust pakkuv laud, mängida saab ping-pongi või õhuhokit. Lisaks on koolis tasulise muusikahariduse andmiseks kolm tiibklaverit ja kaheksa pianiino.
Kõige suurema spordisaali sai Tallinna Humanitaargümnaasium. Täiesti uuesti ehitatud saal on vanast ligi neli korda suurem. Uuendusliku lahendusena kasutati seal ronimisredeleid, mis muutuvad pingiridadeks. See võimaldab saalis korraldada suuremaid koolidevahelisi spordivõistlusi. Lisaks sai kool väiksema spordisaal aeroobika ja võimlemise tarbeks.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar rõõmustas, et sel aastal renoveeritakse esimeseks septembriks lausa neli koolimaja. Varasematel aastatel on piirdutud ühe või kahega. Savisaare sõnul protsess jätkub, viimase 14 aastaga on täielikult renoveeritud 45 koolihoonet. Kokku on linnal 66 kooli ehk 21 korda tegemine seisab veel ees.
Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev tundis heameelt, et vaatamata rasketele aegadele on kahe aastaga renoveeritud viiest linnaosa koolist kolm.
Kõige rõõmsamad olid muidugi vastremonditud koolide direktorid. Üldine lootus oli, et uued õppehooned muudavad nii õpilaste kui õpetajate töö lihtsamaks, mugavamaks ja turvalisemaks. Õppetöö vastrenoveeritud koolimajades algab juba nädala pärast.