/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/02/378783t1h55ed.jpg)
Õpilasliidu haridusjuhi Edgar Rootalu hinnangul võiks koolide edukust hinnata riigieksamite asemel selle alusel, mitu lõpetanut edasi õppima lähevad.
Õpilasliit: kooli edukust näitab hoopis edasiõppimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpilasesinduste liit (EÕEL) ei poolda koolide hindamist riigieksamite tulemuste järjestuse alusel,» rääkis Rootalu Postimees.ee’le.
«Riigieksamid näitavad vaid õpilaste hinnet ega ütle nende edukuse kohta eriti midagi. Pigem näitavad riigieksamid õppimisdrilli efektiivsust ja kujundavad väära pildi koolide erinevusest.»
Tema sõnul peaks kooli edukuse tunnus ja võrdlusalus olema seotud kooli vaimse ja füüsilise keskkonna, õpilaste ja õpetajate ning lapsevanemate rahuloluga.
Sellise hindamissüsteemi loomiseks on liit valmistanud ette koolide võrdlustabeli projekti, mille veebiversioon käivitub tõenäoliselt tuleval aastal.
«Kooliõpetuse tulemuslikkuse hindamiseks tuleks aga võtta aluseks näiteks see, kas õpilased jätkavad õpinguid kõrgkoolis ja kutseõppeasutuses või lähevad tööle,» leidis Rootalu.
Kui võtta aluseks uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja selle juurde käivad riiklikud õppekavad, siis peaks tema sõnul kooliõpetuse tulemus olema ühiskonnas toimetulev, edasiõppimise võimeline ja teadliku kodanikuna käituv inimene.
«Tänane eksamitulemuste pingerida sellisele küsimusele ju mingit vastust ei anna,» leidis Rootalu.
«Seega oleks mõistlik koolide tulemuslikkust hinnata pigem sügisel vaadates mitu lõpetanut on läinud edasi õppima, kes on tööle asunud või kes kodune või töötu ning ka miks.»
Meediaväljaanded avalikustasid sel nädalal taas koolide pingeread riigieksamite tulemuste põhjal ja see tekitas avalikkuses küsimuse, kas on õiglane koole eksamiedukuse põhjal ritta seada.