Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Jõulude ajal on küberpettusi rohkelt, aga meid kaitseb eesti keel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Küberpetturite raha palumine vale nime alt on eksperdi sõnul klassikaline juhtum.
Küberpetturite raha palumine vale nime alt on eksperdi sõnul klassikaline juhtum. Foto: John Macdougall / Scanpix

Automaat-tõlgitud eesti keel on tihti nii vilets, et see hoiab eestlasi petukirjade ohvriks langemast, ütles Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre.

Andrus Kütile helistas täna üle 150 inimese. Kõik tahtsid teda aidata. Vabatahtliku päästjana tuntud mehe Gmaili aadressilt saadeti kõikidele tuttavatele selline kiri:

«Olin Bristol, Suurbritannia. Kohal viibimise ajal varastati minu pass, krediit kaart mis olid minu kotis. Saatkond aitab mul reisida tagasi koju ilma passita. Aga pean maksma ainult lennupileti eest ja maksma ka hotelli eest. Aga ma ei pääse Minu ligi Minu rahadele ilma krediit kaardita. Kontakteerudes Minu pangaga, pidi minema aega aga saan uue kaardi. Sellisel õnnetul situatsioonil, sooviksin ma Teilt kiirelt laenu, mille maksan Teile tagasi kohe kui jõuan kodumaale. Tõesti pean saama järgmisele lennule. Kui saaksite saata raha Western Unioni kaudu, siis see oleks väga tore, sest see on raha saamiseks kiireim moodus praegusel hetkel. Raha tuleks mulle üle 20 minutiga.»
 
Kütt ei ole mitu aastat Suurbritannias käinud. Kui meilile vastata, läheb vastus hoopis teisele aadressile. Sealt saadetakse vastu pangakonto andmed ja palutakse saata tuhat eurot. «See on identiteedivargus!» kurtis Kütt. Tema teada ei ole keegi tema tuttavatest siiski raha veel petturitele üle kandnud.

Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe eksperdi Anto Veldre sõnul ongi tegemist «identiteedipettuse klassikaga». Eestlasi on sellest eemal hoidnud kaks iseärasust. Esiteks puutusime oma esimese õngitsusega kokku üsna varakult ja sellest ajast peale on igasuguseid pettasaamisvõimalusi pressis piisavalt käsitletud.

Teine eestlasi säästev asjaolu on meie keel. «Igasugused automaat-tõlkurid ei ole jätkuvalt võimelised petukirju eesti keelde tõlkima,» ütles Veldre. «Tulem on nii ilmselt vigane, et enamik inimesi selle haneks ei lähe.»

Eriti sagenevad Veldre sõnul küberkelmused jõulude ajal, sest siis kulutatakse rohkem raha ja ollakse andeksandvamad.

Tagasi üles