/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/01/11/295123t1h7b01.jpg)
Õpetajate Liidu esinaise Lehte Jõemaa hinnangul on õpetajad õppinud riigieksamite põhjal moodustatavatesse koolide pingeridadesse rahulikult suhtuma.
Jõemaa: õpetajad ei muretse eksamipingeridade pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me, õpetajad, ei muretse juba ammu selle (eksamipingeridade – toim) pärast, sest teame ja näeme, mis koolides on,» ütles Jõemaa.
Tema sõnul ei võta õpetajad ja koolid eksamipingeridu traagikana, vaid asetavad kooli asukoha pingereas konkreetsesse konteksti.
«Koolile on väga hea see, et andmed on avalikud ja nad saavad ennast võrrelda. Nad teavad kõiki faktoreid, miks asjad koolis nii on või ei ole, ning saavad sisemise hindamise tulemusena pidevalt edasi areneda ja mõelda, mida paremaks teha.»
Tema sõnul on aga koolide riigieksamitulemuste põhjal pingeritta seadmine praegu ebaõiglane peamiselt kahel põhjusel.
Esiteks on gümnaasiumid liiga erinevad – mõned valivad oma õpilasi ja sageli juba 1. klassist peale, teised aga võtavad vastu pea kõik soovijad ning võivad asuda väikses maakohas, kus lapsevanemal polegi alternatiivset kooli, kuhu laps õppima panna.
Selle probleemi lahendaks Jõemaa sõnul see, kui viidaks ellu haridusministeeriumi plaanitud, kuid mitmete erakondade ja haridustegelaste vastuseisu tõttu esialgu ära jäetud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.
«Enne ei ole õige koole selliselt võrrelda, kui meil on puhtad gümnaasiumid, kus õpilased saavad teha rohkem oma õigeid valikuid.»
Tema sõnul oleks siis gümnaasiumid võrdsemas ja seega võrreldavamas seisus.
Teiseks tuleks Jõemaa sõnul otsida võimalusi, kuidas mitmekesistada aspekte, mille alusel koole kõrvutatakse. Tema väitel väärib väärtustamist näiteks turvaline ja muidu meeldivam õpikeskkond, aga ka muud anded.
«Meil on palju häid koole, mille tulemused ei ole esireas, aga seal on palju lapsi, kes saavad arendada muid andeid, mis on ka tähtsad.»
Tema sõnul oleks taolised praegusest arvestusest välja jäävad oskused näiteks erinevate kunstide ja uurimistööde koostamisega seonduvad.
Meediaväljaanded avalikustasid sel nädalal taas koolide pingeread riigieksamite tulemuste põhjal, mispeale uurib Postimees.ee huvirühmadelt, kas on õiglane koole eksamiedukuse põhjal ritta seada.