Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Valijakaartide postitamine maksab ligi 120 000 eurot

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paberil valijakaart. Pilt on illustratiivne.
Paberil valijakaart. Pilt on illustratiivne. Foto: Liis Treimann

Siseministeerium sõlmis Eesti Postiga lepingu riigikogu valimiste eel kodanikele valijakaartide saatmiseks.

793 000 valijakaardi kohaletoimetamise eest saab postifirma riigilt lepingu järgi 118 553,50 eurot ehk ligi 15 senti iga kaardi posti viimise eest.

Valijate nimekiri riigikogu valimisteks koostatakse rahvastikuregistri andmete põhjal 30. jaanuari 2015 seisuga ning valijakaartide saatmist alustatakse 3. veebruarist. Kaart saadetakse valijatele nende rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil.

Varasemate valimiste eel on kodaniku saanud endale tellida e-valijakaardi, mis saadetakse valija ametlikule e-postile. Siseministeeriumi andmetel on neid tellitud kokku 77 877.

«Siseministeerium soovitab paberil saadetava valijakaardi asemel tellida elektroonilise ehk e-valijakaardi,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Merje Klopets. Nendele, kes on tellinud e-valijakaardi, paberil valijakaarti enam ei saadeta. 

E-valijakaardi tellimiseks tuleb siseneda ID-kaardi, mobiil-ID abil või internetipanga kaudu leheküljele www.eesti.ee/portaal/valimised.eabi. «Need, kes on e-valijakaardi tellinud juba varasemalt, ei pea seda uuesti tegema – seega e-valijakaardi tellimus kehtib ka kõigil järgnevatel valimistel,» märkis Klopets. Samal aadressil saab ka kontrollida, kas elukoha andmed rahvastikuregistris on õiged ja vajadusel neid muuta.

«Kindlasti tuletame meelde võimalust tellida valijakaart mugavalt oma e-postile. Siseministeerium saatis detsembri keskel vastava meeldetuletuse alaliselt välismaal elavatele valijatele, kellel ei ole veel elektrooniline valijakaart tellitud. Uue aasta alguses saadame meeldetuletusi ka Eestis elavatele valimisõiguslikele inimestele,» lausus Klopets.

Tagasi üles