Eestist saadetud õpetajate Krimmi-vanaema

Elu aeg kolhoosis viinamarjakasvatuses töölise, postiljoni ja lasteaiakasvatajana töötanud Rita tähistas sügisel 75. juubelit. Ta on vanuselt enam-vähem täpselt Krasnodarka kõige noorema ja kõige vanema puhastverd eestlase vahel: Valentina, neiupõlvenimega Viidermann, sai 90, ja Lootuse Sass on 55. Foto: Jaanus Piirsalu

«Sa jummal, miilitsat oli siin 10 000 meest, kui Rüütel mul külas käis! Rüütel veel ütles, et terves Eestis pole neid nii palju!» räägib Rita Kadilkina Krimmi viimasest eestlaste külast Krasnodarkast.

Eestlaste küla. Rita Kadilkina on pakkunud Krasnodarkas peavarju peaaegu kõigile Eestist saadetud keeleõpetajatele.

«Sa jummal, miilitsat oli siin 10 000 meest, kui Rüütel mul külas käis! Rüütel veel ütles, et terves Eestis pole neid nii palju!» räägib Rita Kadilkina Krimmi viimasest eestlaste külast Krasnodarkast.

Rita-tädi räägib värvikalt ja nii et silm ka ei pilgu, üks kild tuleb teise järel.

«Sa oled nagu Vilde, muudkui kirjutad,» ütleb ta mulle sellise häälega, nagu mäletaks ise, kuidas Vilde 1904. aastal siin külas – mis kandis toona nime Kontši-Šavva – oma «Prohvet Maltsveti» jaoks materjali korjamas käis.

Kohman Ritale, et minu võrdlemine Vildega on nagu selle Žiguli, millega külas sõidab Klesmani Edik, Mercedesega ühele joonele panemine. Iseenesest pole Ediku Žigulil häda midagi, see on hästi hoitud, aga ikkagi. Aga Rita-tädi ei tee mind kuulmagi ja räägib juba uut lugu.