/nginx/o/2014/12/26/3636559t1h87bf.jpg)
Eestlased on alates septembrist saatnud Ukrainasse ligi 30 tonni mitmesugust humanitaarabi. Sestap tekkis Postimehel küsimus, kes ja millega ukrainlasi aitavad.
Eestlased on alates septembrist saatnud Ukrainasse ligi 30 tonni mitmesugust humanitaarabi. Sestap tekkis Postimehel küsimus, kes ja millega ukrainlasi aitavad.
Teiste seas on Ukrainat maksu- ja tolliameti (EMTA) andmeil abistanud kaks haiglat, üks omavalitsus ja kaks firmat. EMTA andmed ei ole mitmel põhjusel päris täielikud ja abisaadetisi koguneb kindlasti palju rohkem.
Teele läheb igasugust kraami alates konservidest ja seebist ning lõpetades kiirabiauto ja süstaldega. Tegelikult läheb Ukrainasse humanitaarabina üsna vähe kaupa. Enamasti eelistavad abistajad minna Ukrainasse, osta ja jagada abikraami kas kohapeal või siis leida sealt partner, kellele kogutud raha üle kanda. Ukraina bürokraatlik masinavärk võib venitada humanitaarabi kohalejõudmist nädalate kaupa, hoolimata asjaolust, et abi vajavad ukrainlased ise.