Saabumas on Tartu suusamaratoni juubeliaasta. See on aeg, kus lumeolude korral tulevad järjekordselt tuhanded suusasõbrad Tartu maratoni stardikohta eesmärgiga, et läbida distants ja jõuda rõõmsalt finišisse.
Esimesele Tartu suusamaratonile anti Emajõe jääl start 16. jaanuaril 1960. aastal. Tartu–Kääriku distantsi pikkus oli 55 km ja lõpetajaid 210. Siis ei osanud keegi arvata, et sellest areneb välja mitmetuhandelise osavõtjaga rahvusvaheline suurüritus . Tartu maratoni idee autoriks on Tõnu Luik .Tänaseks on esimesest Tartu maratoni stardist möödunud üle kahe inimpõlve, kuid kahjuks esimese Tartu maratoni stardi asukoht Emajõe kaldapromenaadil on veel tähistamata. Võib muidugi öelda, et esimese stardi asukoha tähistamisel pole mingit tähtsust, sest Tartu maratoni lähtekohta on muudetud kümmekond korda ja ka distantsi pikkus on mõnel aastal küündinud juba 65 kilomeetrini. Tartu Maratoni klubi on tänini toiminud inkubaatorina, kust on alguse saanud terve rida Tartu maratone; suusamaraton, minimaraton, jooksumaraton, rulluisumaraton, rattamaraton jt, mis on sportlikule liikumisele toonud nii lapsi, noori kui ka eakaid. Tartut tuntakse kui heade mõtete linna, kus tänavasillutisse on jäädvustatud mitme tuntud linnakodaniku jalajäljed. Seejuures tuleks Tartus tähistada ka rahvusvaheliselt tuntuks saanud Tartu maratoni lähe Emajõe kaldapromenaadil kasvõi suusajäljega. See oleks suusajälg või ausammas, mida turistid kindlasti uudistamas käiksid. Selleks jõudu ja tuult tiibadesse Tartu maratoni võistluste direktorile Indrek Kelgule.