Kõige sügavama pilguga saatejuhi kaheksa külalist

Vahur Kersna Foto: ETV

Jõulud on üks ütlemata konservatiivne püha. Võtame või jõululaua. Kuigi aeg-ajalt kerkib esile modernistlikke soovitusi proovida verivorsti asemel taimetoitu, vahetada õlu rohelise tee vastu ja kapsakaussi kühveldada hoopis tšilliga idusid, rõhub enamus ikkagi aegade jooksul järeleproovitud klassikale. On kuidagi turvaline ja eks nii ole ikka tehtud.

Teleril on jõulutraditsioonides täiesti kindlalt perekonnaliikme staatus ja ikka on huvitav vaadata, millest ta siis seekord räägib. Rohkem vestleja kui intervjueerija rollis teleekraanile naasnud Vahur Kersna on ise pidanud vahepeal nii mõndagi üle elama ning päris kindlasti on see pannud teda elule teise nurga alt vaatama. Tänaseks on Kersna kindlasti kõige rahulikuma, kõikemõistvama ja leebema pilguga saatejuht tervel Eesti telemaastikul.

Elukogemused kümnes minutis

ETV traditsioonilist jõuluprogrammi ühendas korraks teleekraanile naasnud Vahur Kersna intervjuudesari "Tuled akendes". Sõna said kaheksa inimest. Neli naist ja neli meest. Osad elatud aastatelt nooremapoolsed, teised jällegi hingelt noored. Maire Joala, Kristiina Ehin, Kihnu Virve ja Eeva Talsi. Vello Koosma, Gerd Kanter, Andrus Ansip ja Uno Loop. Usutavasti on kõik piisavalt tuntud persoonid kelle jaoks iganes, kuid teisalt poleks halba teinud neid siiski saate alguses kuidagi tutvustada. Nii poleks ühiskonnaelu kõigi kihtidega vähem kursis olev vaataja pidanud mõistatama, kes õigupoolest on Vello Koosmaa või Eeva Talsi. Kuigi jah, eks intervjuudest koorus see moel või teisel lõpuks ikkagi välja.

Kõik klipid kestsid umbes kümmekond minutit. Ühest küljest muidugi häbematult vähe persooniintervjuu kohta, teisalt piisavalt pikk aeg sõnumi edasiandmiseks ja eelkõige meeleolu loomiseks. Päevaselge, et eetrisse olid jõudnud valitud hetked pikematest usutlustest.

Igaühel saatekülalistest oli oma lugu rääkida. Mõnel lihtsalt on neid lugusid olnud aega pikemalt koguda, teistel on ehk enamus kogumistööst veel ees. Iga intervjueerija valib, kui vähegi võimalik, ikka sellise intervjueeritava, kellega ta tunnetab mingit vaimset sidet.

Otsa tegi lahti 84-aastane veteranlaulja Uno Loop, pika ja põneva eluga legendaarne mees. Uno Loobi elu alternatiivsetest võimalustest esietendus tänavu Rakvere Teatris vahva fantaasianäidend "Uno Bossa". Näidendi peategelane ise oli viimased neli aastat raskelt haige ning õigupoolest oligi nüüd esimene kord, kus Loop taas laulis ja kitarri mängis. Siirast Uno Loopi on alati hea kuulata ja vaadata.

Kaheksase tsükli kirsiks tordil oli vähemasti minu jaoks magusameister Vello Koosma. Mees, kelle hommikud algavad juba koidikul keset magusat. Pühendunud ja hästi eluterve hoiakuga härra, kes väga pikalt kõnelda just ei armasta, kui kes seetõttu suutis kümnekonna minuti juures luua nauditava atmosfääri ja põneva terviku. Tõepoolest - me otsime terve elu lapsepõlve maitseid. Üks ja üldse mitte kõige kehvem definitsioon elu mõttele.

Naeratus kui hundiratas

Kui Vello Koosma võib pühapäeva hommikul kell kuus kõpsti kondiitritöökojas olla, siis olümpiavõitjat Gerd Kanterit võib esimesel jõulupühal trennist leida. Samuti väga sümpaatne ja pühendunud mees, ehtne ja üdini positiivne kangelane. Ei joo, ei suitseta, on sihikindel, eelistab õõnsatele sõnadele tegusid ning erinevalt mõnest teisest sportlasest ei ole ennast poliitikamaailmas lolliks teinud.

Igast poorist sensuaalsust kiirgav särav poetess Kristiina Ehin on iga teda intervjueeriva alla üheksakümneaastase meesajakirjaniku jaoks paras katsumus. Mul on endalgi juhust olnud temaga mõned korrad pikemat sorti juttu teha ja sestap mõistsin seekord veidi kohmetut Vahur Kersnat suurepäraselt.

Siiani oli kõik hästi läinud. Siis tuli ekspeaminister Andrus Ansipi kord. Tuleb tunnistada, et mulle meenutavad tema avalikud ülesastumised mingis mõttes Kraftwerki kontserti, kus neli kivist näoga hinnalistes kostüümides meest ajavad laval oma asja. Ansipi naeratus mõjub täpselt nii, nagu viskaks Kraftwerki liider Ralf Hütter peale kahetunnist setti, mille jooksul ta ei liikunud rohkem kui viis sentimeetrit, korraga ootamatult hundiratast. Nii nagu kõik teisedki Kersna külalised, on loomulikult ka Ansip eestlaste elu lahutamatuks osaks saanud, kuid seekordsed kümmekond minutit oli nii uudse info kui emotsionaalse mõõtme mõttes täiesti raisatud aeg. See, et Kersna suutis Ansipi näole tervelt viis korda naeratuse esile kutsuda, on kindlasti tunnistus saatejuhi kvaliteedist. Elukutseline poliitik jõululaupäeva õhtul teleris on üldiselt sama teretulnud kui seebitükk süldis.

Armastatud Kihnu Virvele eraldatud lõigus seevastu jagus emotsioone kuhjaga. 87-aastase tragi vanaprouaga ühendasid saatejuhti mitmed väga isiklikud mälestused. Mingis mõttes ei ole see hea, kui saatejuht eksponeerib ülemäära oma isiklikku elu, kuid siinkohal olid Kersna ja Virve väga isiklikud meenutused täpselt omal kohal.

Intervjuus Maire Joalaga keskenduti peamiselt hiljuti lahkunud Jaak Joalale. Ka ütlemata emotsionaalne ja isiklik, teisalt eetilises plaanis küllaltki vastuoluline teema. Kui üks inimene on valinud oma eraelu suhtes vaikuse, siis kas pärast tema surma tema valik enam ei kehti? Lesk jagas uut ja huvitavat infot ja tutvustas ette veel ilmumata ja isegi kirjutamata raamatut. Küsimusi on kindlasti rohkem kui vastuseid, selles mõttes oli see intervjueeritav ajakirjanduslikult õnnestunud valik. 

Rõõmsameelne Eeva Talsi tänavu tõelise hittalbumi teinud optimistlikust etno-pop kvartetist Curly Strings tunnistas ausalt, et tal on kiirustamisest kopp ees ja sestap võttis bänd vaatamata majanduslikele argumentidele jõuludeks lihtsalt aja maha. Inimene peab puhkama!

Kõigis kaheksas intervjuus oli nii intervjueeritavaid kui ka Kersnat ennast. Usun, et paljud vaatasid intervjuusid just Kersna pärast. Rahvusringhäälingu poolt oli see kindlasti õnnestunud valik jõuluõhtuks.

SAADE

Režissöör Marek Miil, toimetaja Ulvi Pihel, produtsent Ruth Heinmaa.