/nginx/o/2009/08/26/226486t1hf1bd.jpg)
Riigieksamite tulemused on viimastel aastatel püsinud ühtlasel tasemel, mis näitab, et Eesti koolides on õpetamise tase ühetaoline, märkis riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa.
Eksamikeskus edetabelist: õpetamise tase on stabiilne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püüa sõnul näitab värskelt avaldatud eksamitulemuste analüüs mitut positiivset suunda. Esiteks seda, et suurenenud on nende õpilaste arv, kes on lõpueksamiks valinud mõne loodus- või reaalaine – bioloogia, keemia, geograafia, füüsika.
«Absoluutarvudes pole muutused suured, näiteks keemias paarsada õpilast, aga tendents on positiivne,» ütles Püüa ja selgitas: «Me räägime sellest, et loodus- ja reaalained tagavad riigi jätkusuutlikkuse, kuid viimasel ajal on meie noored liiga palju humanitaariat valinud, siis nüüd on näha, et noor on uuesti ka reaalseid aineid tähtsustamas.»
Keskmiste tulemuste osas viimastel aastatel suuri kõikumisi pole. «See näitab, et õpetamise tase on ühetaoline,» oli Püüa rahul. Positiivsena tõi ta välja näiteks matemaatika tulemused, kus üle 80 punkti saanud noori oli ligi veerand. See on väga hea tulemus, eriti arvestades, et tegu oli valikeksamiga. «Nad on sellesse panustanud ja see tulemus lubab oletada, et juhuslikke valikuid on vähem, valikud on teadlikud.»
Ainete kaupa tulemuste võrdlemisel rõhutas Püüa, et kohustuslik riigieksam on vaid kirjand ning vene koolides eesti keel teise keelena. «Ülejäänud on valikeksamid ja nende tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, sest me ei tea, kes seda valivad: kas tulevad tegema tugevad, kes on motiveeritud ja panustavad eksami edukale sooritamisele või nõrgemad, kes soovivad vaid kooli lõpetada.»
Kõikide kohustusliku kirjandi kirjutajate keskmine tulemus on viimastel aastatel olnud 58 punkti peal. Kuna teiste valikainete keskmine hinne on 60-62 punkti, võib Püüa sõnul öelda, et eksamid on õpilastele jõukohased ja koolid on head tööd teinud.
Sugude vahelises võrdluses torkab silma, et poisid on aastaid olnud paremad geograafias, keemias ja inglise keeles. Keskmised tulemused erinevad poistel ja tüdrukutel küll vaid 2-4 punkti vahel, aga tendents on Püüa kinnitusel selge.
Tütarlaste tulemused on paremad nii eesti kui vene keeles kirjandi kirjutamisel. «Paremus saadakse keskmiste tulemusega - tütarlapsed on usinamad ja keskmine tulemuse saanud tüdrukuid on rohkem kui poisse, eriti tugevaid hindeid saanute arv on võrdne.»
Ehkki eesti õppekeelega koolide tulemused on üldiselt paremad kui vene õppekeelega koolide omad, siis vene koolid on keemia riigieksamis ühe kuni pooleteise punkti võrra paremad.
Koolide võrdluses on olulised sisemised tegurid
Koolide omavaheliseks võrdluseks koostatud Postimehe edetabelit hoidus Püüa kommenteerimast. «Koolide tulemuste võrdlus on raske, sest mängima hakkavad paljud sisemised tegurid,» põhjendas Püüa. Näiteks mõjutab see, kui palju oli eksami tegijaid, milline oli nende motivatsioon – kas eksamit tehti kooli lõpetamiseks või edasiõppimiseks, kas õpetaja on läbi kolme gümnaasiumiaasta üks või muutunud.
«Koolide omavahelised tulemused on pigem info kooli juhtkonnale,» märkis Püüa. «Ma väga loodan, et kui koolidel on sisehindamine, siis need eksamite andmed on igale koolile just selleks aluseks, et teha siseanalüüsi. Kool on ise huvitatud, et koolis õpe oleks kvaliteetne,» leidis ta.