Rahvusvahelise avalikkuse jaoks tuli ISi kiire edu Iraagis šokina vaatamata tõsiasjale, et see liikumine oli Süüria kodusõjas samm-sammult haaranud keskse rolli president Bashar Al-Assadi vastu suunatud sõjategevuses.
Kuigi organisatsioon on eksisteerinud 1990ndate keskpaigast, liigub nende tegevuse kohta hulgaliselt vandenõuteooriaid.
«Ma tunnen kaasa inimestele, kes peavad Dashist [IS] kirjutama, sest tegelikult ei tea keegi, mis päriselt toimub,» ütleb muigega Bagdadist pärit Ali. Tavalised araablased käsitavad ISi tihti Iraani või Iisraeli projektina, mille eesmärgiks on Iraagi hävitamine. Teised näevad ISi esilekerkimise taga omakorda USA ja rahvusvahelise kogukonna suutmatust vastu astuda Al-Assadi režiimile Damaskuses.
Viimastel andmete on ISi ridades võitlemas umbes 31 000 võitlejat, kelle kätte on langenud hulgaliselt Iraagi ja Süüria armee sõjatehnikat, sealhulgas soomusmasinaid, tanki- ja õhutõrjerelvi. Tänu Saddam Husseini aegse sõjaväelise eliidi ja spetsialistide kaasamisele on ISil tekkinud ka võimekus õpetada välja üksuseid, kes neid relvi efektiivselt kasutada oskaksid.
Hiljuti Doha Brookings Institutioni mõttekoja avaldatud uuringus tõdetakse, et IS on järk-järgult tõstnud oma väljaõppe kvaliteeti. Värsked võitlejad, kellel tihti puudub igasugune sõjaline taust, läbivad kõigepealt baaskursuse, mille käigus õpetatakse püstolite ja automaatide kasutamist.
Mõnikord lisandub sellele ka TT-relvade ja miinipildujate kasutamise väljaõpe. Pärast kursuse läbimist määratakse võitlejatele tavaliselt lihtsamad valveülesanded ning alles mitme nädala möödudes võidakse neid kaasata sõjalistesse operatsioonidesse.
Sõjalise edu on ISile toonud erinevate taktikate ühildamine, üheaegselt kasutatakse kriitilise tähtsusega objektide hõivamisel nii väikeüksuseid, kaudtuld kui ka isetehtud lõhkekehi. Brookingsi uuringus märgitakse, et rünnakute läbiviimisel püüab IS oma vastast kurnata erinevate punktide üheaegse tule all hoidmisega.