/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/12/21/3627383t1he024.jpg)
Üha vähem on Eestimaal peresid, kes pelgalt omaenda jõululaua katmiseks siga peavad ning pühadeks verivorsti, pasteeti, sülti või rulaadi teevad.
Valgamaa naised peavad au sees kaduvat kunsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned sellised on siiski jäänud, näiteks Valgamaa Aakre küla Kuusiku talu, mille naispere (pildil keskel pereema Aire Lüüs, paremal vanim tütar Sirle ja vasakul noorim tütar Annabel) laupäev mööduski verivorste ja pasteeti tehes.
Lüüside pere on Kuusikul sigu oma tarbeks pidanud mitu põlvkonda, praegused lauakatjadki said esimesed kogemused juba plikatirtsudena vanaema kõrval pliidi ääres passides. Sellest ajast on pärit ka teadmine, et peaaegu kogu siga sünnib süüa – kui vaid perenaine seda valmistada mõistab.