/nginx/o/2010/08/23/421586t1ha3ea.jpg)
Kui riigieksamite pingerea esikolmikust võib aastate lõikes leida ikka ühtede ja samade eliitkoolide nimed, siis koolide esisajas üllatasid sedapuhku vene koolid, kes kerkisid rohkem kui 100 kohta.
Suurimad tõusjad eksamiedetabelis olid sel aastal vene koolid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis te ütlesite? Sellel aastal 19. kohal? Ma ei suuda seda siiani uskuda,» hüüatas eile telefonitoru otsas Jõhvi Vene gümnaasiumi direktor Mare Lihtsa. Mullu oli Jõhvi kool 104. kohal Lüganuse keskkooli järel ja Tartu kunstikooli ees. Lüganuse kool maandus tänavu näiteks 132. kohale ja Tartu Kunstikooli seekord edetabelist ei leiagi.
«Me oleme olnud ka 30. kohal ja siis ikka jälle kukkunud ja tõusnud,» selgitas Jõhvi Vene gümnaasiumi juht.
Tänavune tõus 85 koha võrra tuli direktorile veel suurema üllatusena seepärast, et ta ei pidanud selle aasta kahtekümmend üheksat abiturienti väga tugevaks. «Ausalt öeldes meil ei olnud eriti tugev lend,» ütles ta.
Aga tähelennu põhjust võib Lihtsa sõnul otsida sellest, et koolis käib pidev töö ja nad püüavad suuremaid muudatusi tegemata kõike tasakaalus hoida. See tähendab, et ka õpetajate kollektiiv pole viimaste aastate jooksul eriti muutunud.
«Meil on selline traditsiooniline kool ja väga suuri muudatusi ei ole tõesti ette võtnud,» rääkis Lihtsa.
Tallinna Pae gümnaasiumi direktor Isabella Riitsaar viitas aga keelekümbluse heale mõjule. Tänavuse lennu riigieksamite tulemused paigutasid Pae gümnaasiumi 32. kohale, keskmiseks tulemuseks 69,54 punkti. Tõus võrreldes möödunud aastaga oli koguni 142 kohta, sest eelmisel aastal pidid nad leppima 55,52 punkti ja 174. kohaga.
«Asi on kindlasti selles, et tänavu lõpetasid kooli keelekümblusõpilased,» selgitas Riitsaar ja lisas, et abituriente oli kokku 22.
Keelekümblus tähendab, et õppeaineid omandatakse, kasutades aktiivselt eesti keelt, samas on eesmärgiks omandada võrdselt head oskused ka emakeeles.
Kuigi Pae kooli õpilased sooritasid riigieksamid oma emakeeles ehk vene keeles, näitab hea tulemus Riitsaare sõnul seda, et keelekümblus suurendas nende õpilastes motivatsiooni õppida.
«Koolijuhid võivad mu jutu küll ümber lükata, aga mina räägin oma kooli kogemustest ja olen keelekümbluse pooldaja,» rääkis Riitsaar.
Jõhvi Vene gümnaasiumi direktor selliste eitajate hulka ei kuulu, sest temagi usub, et keelekümblus aitab headele tulemustele kaasa. Tema koolis tuleb neid tulemusi küll oodata veel neli aastat, sest keelekümblusõpilased lõpetasid kevadel alles 8. klassi.
Küsimus, kas siis hakkavad nad isegi esiviisikus domineerivatele koolidele kuklasse hingama, võttis Lihtsa muhelema. «Kõik võib olla ja kõike võib juhtuda,» vastas ta.