«Käitumist juhib ikkagi aju»

Seni on soolestikufloora mõju uuritud peamiselt hiirtel. Jaanus Harro sõnul elavad inimesed hoopis teistsuguses keskkonnas ja seega ei pruugi loomkatsete tulemused alati samal moel inimeste kohta kehtida. Foto: Margus Ansu

Soolebakterite mõju uurimine on äärmiselt kuum teema, kuid praegu teame veel vähe, kas nähtavad seosed mikrofloora ja käitumise vahel on põhjuslikud, ütleb Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro.

Kas avastused, et soolestikubakteritel võib olla mõju ajule, annavad põhjust rääkida paradigmamuutusest käitumisteadustes?

Võib olla rahulik. Usun, et neis uuringutes võib olla olulisi asju inimese tervise ja isegi vaimse tervise jaoks, aga me ei tea täpselt, mille kaudu. Aga et bakterid juhiks inimese käitumist, seda ei maksa arvata. Käitumist juhib ikka aju ja mis tahes jõulised manipulatsioonid selle kallal sõidavad igal juhul üle bakterite mõjudest. On kujuteldav, et nad võivad kallutada hoiakuid teatud aspektides, nüüd on vaja vaid vahendavad mehhanismid kätte saada.