Kui vanarahvas hakkas kõnelema kõhu kaudu käivast armastusest, ei taibanud nad ilmselt isegi, kui fundamentaalset mehhanismi nad on selle metafooriga tabanud. Alles viimastel aastatel on teadus hakanud jälile saama, kui olulist rolli mängib kõhuelustik meie tervises. Seejuures ei piirdu triljonite soolestikubakterite panus mitte ainult vahetult seedimisega, vaid järjest enam selgub nende mõju teistele elutähtsatele inimorganismi funktsioonidele: immuunsüsteemile, isegi käitumisele.
Kuigi armastuse kõhu kaudu käimise molekulaarbioloogiliste mehhanismideni pole teadlased veel jõudnud ja see jääb endiselt kauniks kujundiks, on viimased uuringud viinud vähemalt osaliselt kõhu tasandile mitmed probleemid, mille põhjused arvati seni olevat suuresti ajus: depressioon, ärevushäire, toitumishäired.
«Taipamine, kui tähtis on soolestiku mikroelustik nii tervise kui ka tõbede juures, on biomeditsiinilistes uuringutes olnud üks viimase viie aasta põnevamaid valdkondi,» kirjutavad Iirimaa Corki ülikooli teadlased John Cryan ja Timothy Dinan peatselt ilmuvas ülevaateartiklis.