Külaskäik: disainer Mare Kelpmani mõnus stuudio Kalamajas

Ajakiri Pulss käis kalamajas külas tekstiilidisainer Mare Kelpmanil.

Kui tekstiilidisainer Mare Kelpman end üheksakümnendate lõpus Kalamajas Köie tänaval sisse seadis, siis saatis teda kohe äratundmisrõõm.

Siinsed madalad majad, väikse liiklusega tänavad ja merelähedus mõjusid Saaremaa väikelinnast Orissaarest pärit naisele koduselt ja turvaliselt. Tänaseks ei ole Kalamaja autoliiklus küll ehk enam nii hõre kui toona, ent boheemlaslik õhustik on säilinud – siinsed jätkusuutlikku eluviisi väärtustavad elanikud on talle tekstiilide loomisel parimaks inspiratsiooniallikaks.

Pea viisteist aastat, mil Mare Eesti Kunstiakadeemia kolledžis ja tekstiilidisaini osakonnas professorina töötas, jõudis ta Kalamajja enamasti vaid magama. Saarlase kirglikkus ja kohusetunne sundisid endast välja pigistama viimast, et luua EKA tekstiilitudengitele ajakohased õppetingimused ja muuta siinne tekstiiliharidus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Tihe välisreiside graafik ja ületunnitööd jätsid liiga vähe võimalusi oma loomingulise kire rahuldamiseks, sestap otsustas ta paar aastat tagasi alustada uut ajajärku oma elus, hakates arendama väikest disainiettevõtet Mare Kelpman tekstiilistuudio.

Nüüd on tal vabadus päevaplaani ise kujundada − rahuldustpakkuva loometöö kõrvalt jagub vahetevahel aega, et mere äärde jalutama minna, armsate inimestega teed juua või idamaiste filosoofiate järgi keha ja vaimu kosutada. Omaette tegutsemise vabadus on ühtaegu nii nauding kui ka proovikivi. Suure kogemusega tekstiilidisainerina teab Mare täpselt, kuidas oma väikeettevõtte tööd korraldada. Ta peab oluliseks kogu tootmisprotsessi kontrollimist – 100% naturaalsed kangad koob ta Soomes vanadel kudumismasinatel ja viimistleb keemilisi vahendeid kasutamata, kodustuudios õmbleb ja annab toodetele viimase lihvi. Praegu näebki ta, et õige pea seisab ees otsustamise koht, kuidas ettevõttega edasi minna. Ühest küljest sobib tema elustiiliga väga hästi kokku kodus töötamine, ent pooleliolevad tooted hakkavad tasapisi muud kodust elu segama.

Mare loodud sisustustekstiilide ja rõivaste unikaalkollektsioonid on leidnud endale kindla austajaskonna – vintage’i hõngulised soojad ja kvaliteetsed kangad sobivad ideaalselt põhjamaisesse kliimasse. Septembri lõpus Disainiööl esitletud uue kollektsiooni Wool Lust mantleid, keepe ja salle võib juba näha nii Kalamaja tänavail kui mujalgi pealinnas. Sisustustekstiilid on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel disainiturul – hiljuti esitleti neid Helsingi Arteki disainigaleriis ja Vitra Concept Store’i poes Bikini House’is Berliinis.

Oma loometööde kõrval andis suure kogemusega tekstiilidisainer panuse ka septembris avatud ülevaatenäituse „Eesti disain. Tööstustekstiil” kureerimisel ja koostamisel. Novembri alguseni Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud väljapanekul võib näha ülevaadet kohaliku tööstustekstiili kirjust ajaloost. Selle näituse koostamine andis talle põneva võimaluse kohtuda erinevate inimestega, kes on andnud oma panuse selle Eestile ajalooliselt nii olulise tööstusharu arengus.

Millist inimest silmas pead, kui oma tekstiile lood?

Loomingulisi ja isikupärase julgema stiiliga isiksusi. Teadvustatud väärtushinnangutega, nii naisi kui ka mehi.

Milline oleks sinu jaoks ideaalne tööruum?

Avar, valgusküllane, koduselt sisustatud. Samas ergonoomiliselt õigesti planeeritud, iga töövahend vajalikus käeulatuses. Praegu see nii paraku ei ole.

Milline osa loomeprotsessist sind kõige enam köidab?

Mind käivitavad proovikivid ning uute kangaste ja rõivamudelite väljatöötamine. Põnev on näha, kas ja kuidas väljamõeldud ideed tegelikkuseks vormuvad.

Kellelt või millisest situatsioonist oled kõige rohkem õppinud?

Eks ikka enda vigadest õpin ja vahel päris pikalt. Kuigi mõnikord annab negatiivsena tundunud olukord elule tegelikult uue ja palju põnevama suuna. Tuleb olla avatud, et see teeots ära tunda, ja olla julge, et seda mööda edasi kõndida.

Milliseid seniseid erialaseid õnnestumisi hindad ise kõige enam?

Minu töö oli pikka aega seotud õpetamisega Eesti Kunstiakadeemias. Kuna ma tegelesin kirglikult valdkonna uuendamisega ja noortele inimestele uute töövõimaluste loomisega, siis minu personaalne loominguline eneseteostus oli kaua tagaplaanil. Hindangi seda, et olen suutnud paljude noorte inimeste erialast maailmapilti avardada ja nad on oma tegemistes jätkusuutlikud. Nüüd olen paar aastat tegutsenud omanimelises stuudios ja tundub, et õnnestusin. Teekond ise on sisaldanud kõike − suuri proovikivisid, muret ja rõõmu.

Millised on Eesti disainielu tugevused ja nõrkused?

Olen viimastel aastatel ennast nn disainielust teadlikult kõrvale hoidnud. Arvan, et töötades hästi oma stuudio jaoks, suudan rohkem korda saata.

Kuhu liigub tekstiilitööstus maailma mastaabis?

Usun, et tootmine tuleb tagasi Euroopasse, kas või mingis mahus. Märke sellest on näha.

Millised kohad Tallinnas on kõige paremini disainitud?

Ma ei tunneta, et Tallinnas oleks linnaosa, mida oleks teadlikult inimeste jaoks disainitud. Mina elan Kalamajas. Siin on näha loominguliste inimeste panust, et paik kodusemaks ja elamisväärsemaks muuta. Teisalt on tunda, et vastu töötavad varasemad planeeringud ja kasvavad ärihuvid ning on oht, et varsti pole enam kellelgi hea. Minule meeldib käia kodupoes, kodukohvikus, koduses mereääres. Ma ei sõida kunagi põllule ehitatud kaubanduskeskusesse, et sealt midagi paar eurot odavamalt osta.

Kuidas puhkad?

See vajab veel õppimist. Sõidan ära, kas või korraks. Mediteerin.

Vaata ka www.marekelpman.eu