Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2014/02/14/2823734t1hde38.jpg)
/nginx/o/2014/12/19/3623589t1hd2e4.jpg)
12. detsember
Minu silmaarst doktor O. küsis, kas ma olen lugenud Jaak Valge raamatut «Punased». Tunnistasin üles, et jah, juba teist nädalat üritan, sest see on hästi huvitav. «Siis see on teil sellest,» ütles doktor O. ja kirjutas mulle tilgad. «Teiesuguseid ajaloohuvilisi käib mul siin viimasel ajal palju.»
Jõudsin neid luitunud punaseid tähti veerides kõige põnevama kohani, kus Kingissepp jt põrandaalused liiguvad ringi, saatjateks «terased, aga ka noored ja kenad naised». Loodan, et vahepeal tuleb teine, loetav trükk. Lohutuseks mõtlen, et mul oleks võinud veel hullemini minna: oleks Valge kirjutanud valgetest, oleks olnud ju kontseptsioonipärane trükkida see valgete tähtedega.
Tõusis kära, nagu ikka, tühjast asjast: miks on väike reklaamijupp, kus Tallinna linnapea iluuisutab ja liblikana lendleb, nii arutult kallis (pool miljonit vana krooni)? Minul humanistina ei ole aga kahju mitte rahast, vaid inimesest.