Täna peeti Hirvepargis Molotov-Ribbentropi pakti 71. aastapäeva miitingut, millest võttis osa alla 100 inimese.
Galerii: Hirvepargis peeti MRP aastapäeva miitingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmuskohal viibinud Postimehe fotograafi sõnul möödus miiting eriliste vahejuhtumiteta. Hirvepargist aeti ära vaid üks plakatiga vehkinud ning «Heil Hitler» hõiganud meeskodanik.
Miitingust võtsid osa ka kaitseminister Jaak Aaviksoo, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ning regionaalminster Siim Valmar Kiisler.
Kahekümnenda sajandi inimvaenulikku pärandit väljendab kõige kontsentreeritumalt ajaloo kahe massimõrvari – Stalini ja Hitleri – vahel 23. augustil 1939 sõlmitud pakt.
Selle kuritegeliku tehingu vahetuks tulemuseks oli Ida-Euroopa jagamine kahe totalitaarse ja ekspansiivse diktatuuri vahel ja inimkonna ajaloo hävituslikuma sõja alustamine. Ikka ja jälle tuleb teadvustada tõsiasja, et maailmasõja vallandamiseks läks vaja kaht samamoodi mõtlevat partnerit.
Mõlema põhieesmärgiks oli maailmavallutus, mida üritati saavutada äärmuslike vahenditega. Polnud juhuslik, et 23. augusti mittekallaletungipakt arenes kuu ajaga 28. septembri 1939. aasta Saksa- Nõukogude piiri- ja sõpruslepinguks.
Viimastel aastatel on ka vene uuemad ajaloolased ulatusliku arhiivimaterjali alusel tõestanud, et Nõukogude Liit polnud mitte lihtsalt sõda vältida püüdev ning sotsialismi rahumeelsele ülesehitamisele keskenduv riik, vaid olemuselt agressiivne diktatuur, kes nägi uue maailmasõja vallandamises peamist vahendit maailmarevolutsiooni edendamiseks.
Molotov – Ribbentropi pakti 71. aastapäeval tuleb tõdeda, et järeldused ja õppetunnid kogu Euroopale hukatuslikke tagajärgi toonud kokkuleppest on siiani suurel määral tegemata, seda eriti demokraatlikes lääneriikides. Murettekitav on fakt, et MRP 70. aastapäevast 2009 libiseti Läänes üle vaikides.
Et luua eelkõige MRP vahetuile ohvritele – Poolale, Balti riikidele, Soomele ja Rumeeniale – kindlad tagatised selliste sobingute kordumise vastu tulevikus, on vajalik meie kõigi sihikindel uurimis- ja selgitustöö, millele iseäranis pakti läbi kannatanud riikide valitsused peavad niihästi poliitiliselt kui aineliselt kaasa aitama.
Eesti vabanemisprotsessi avataktiks oli 23. augusti 1987 Hirvepargi miiting, kus nõuti esmakordselt ja avalikult tõde Molotov – Ribbentropi pakti salaprotokollide kohta. Nende avalikustamine andis moraalse ja poliitilise aluse nõuda kahe diktatuuri kokkuleppega sooritatud kuritegude heastamist – Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist.
Aprillis 2009 Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioonis «Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist» kutsutakse EL liikmesriike tähistama 23. augustit kõigi totalitarismi- ja diktatuuriohvrite ühise mälestuspäevana.
Eesti valitsus ja Riigikogu otsustasid juunis 2009 esimestena EL-s selle üleskutse seadustada. Jääb üle küsimus, milline vorm 23. augustile edaspidi anda. Kuna 23. august on nüüd saavutanud üle-Euroopalise mõõtme, siis teeme ettepaneku hakata seda päeva tähistama Vabaduse väljakul, kus esinevad EV peaminister või president ning kodanikuühenduste esindajad, kus Vabadussõja mälestussamba jalamile asetatakse pärjad ning kus toimuks päevakohane kontsert märksõna all.