/nginx/o/2009/11/19/268868t1hb04d.jpg)
Eesti õpilased osalevad oma koolielu korraldamises vähem kui teiste riikide noored, kuna õpilasesindusi ei lasta otsustamise juurde, leiab kodanikuhariduse uuringugrupi juhataja professor Anu Toots.
Politoloogi hinnangul ei lasta õpilasi otsustamise juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on see areng natuke pidama jäänud. Õpilasomavalitsused on küll loodud, aga nüüd ei juleta seda järgmist sammu astuda ja anda neile tõesti otsustamisõigust ja –vabadust,» kommenteeris ta.
Tootsi sõnul on õpilasomavalitsused küll näiliselt kaasatud, laua taha kutsutud, aga tegelike otsuste langetamisel lükatakse õpilased tagaplaanile.
«See on praegu kõige raskemini ületatav barjäär, et lubada teised grupid otsustamise juurde,» märkis ta.
Rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring tõi välja, et Eesti noorte kaasatus koolivälistesse ühendustesse ei jää alla rahvusvahelisele keskmisele, kuid otsustamisel oma kooli elus on pilt vastupidine – kui riikide lõikes keskmiselt on kooli asjade otsustamisse haaratud 40 protsenti, siis Eestis vaid 24 protsenti õpilastest.
Parimat teadmiste taset näitasid taaskord Soome õpilased, kellele järgnesid Taani ja Korea. Eesti hõivas 38 riigi seas kõrge 12. koha.