Riigikogu arutas aasta viimasel istungil taas valimisea alandamist

Foto: Raigo Pajula / Postimees

Riigikogus läbis täna aasta viimasel korralisel istungil teise lugemise põhiseadust muutev eelnõu, mis võimaldaks kohalikel valimistel hääletada noortel alates 16. eluaastast.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Margus Tsahkna ütles riigikogus, et ühtpidi on tore, et riigikogu tegeleb esindusdemokraatia põhimõtete laiendamisega nooremate inimeste suunas, kuid see pole piisav. «See on selline näiline flirt noorema valijagrupiga, mis tegelikke muudatusi demokraatia aluspõhimõtetes kaasa ei too. Nagu ka uuringud näitavad, tegelikult need nooremad inimesed võib-olla ise ei ole täna veel aru saanudki sellest, et neile antakse suuremad õigused,» lausus ta.

Samuti tõi ta esile, et muudatus puudutab ainult kohalike volikogude valimisi. «Kui me tahame tegelikult kaasata noori mitte ainult kohalikul tasemel kaasarääkimisse, vaid üldse demokraatlike otsuste langetamisse ka riigi tasemel, siis tegelikult me peaksime vaatama üle valimisõiguse laiemal pinnal,» ütles Tsahkna, kelle hinnangul arendaksid esindusdemokraatliku valimissüsteemi põhimõtteid perevalimised, kus lapse eest saaks lisahääle üks lapsevanem.

Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva ütles riigikogus, et paarikümne aastaga on märgatavalt muutunud arusaamad nii demokraatiast, riigivalitsemisest kui kodaniku rollist. «Haridustaseme üldine tõus ja infoühiskonna kiire areng, mis on tinginud teabe lihtsa ja kiire kättesaadavuse eeskätt just noorte seas, on teinud arutelud valimisea langetamise üle võimalikuks ja, nagu me täna näeme, ka realistlikuks,» märkis ta.

Tema sõnul on juba praegu toodud kohalikes küsimustes kaasa rääkima suur hulk noori. «Minu arvates on täna õige aeg anda noortele otsustamisõigus just kohalike teemade arutamisel. Kuid tõesti, see on esimene samm sellel pikal teel, kus hääletusõiguse alates 16. eluaastast võiks anda ka riigikogu ja europarlamendi valimistel,» lausus ta.

Kõva hinnangul ei anna kohalikel valimistel valimisea alandamine palju mitte ainult noortele, vaid kogu ühiskonnale, kus pensioniealiste osakaal rahvastikus ületab aastaks 2020 umbes 7,7 protsendi võrra noorte osakaalu. «On väike kartus, mida olen kuulnud, et valimisea langetamine tooks kaasa poliitmaastiku kukerpalli, kuid valimissimulatsioonid näitavad, et noorte parteilised eelistused on sarnased tegeliku valijaskonna omadega, äärmuslike parteide või kandidaatide populaarsuse tõusu pole noorte seas oodata,» kinnitas ta.

Reformierakondlane Lauri Luik tõi muudatuse positiivsetest külgedest rääkides esile, et 24 000 noorel tekib võimalus kaasa rääkida, millisena nad tahavad kohalikku elu näha. Tema sõnul on seejuures olulisel kohal noorte harimine, neis demokraatlike protsesside vastu huvi ja ka hääletamas käimise harjumuse tekitamine. Samuti aitaks muudatus hinnangul sõnul kaasa lõimumisele, sest kohalikel valimistel saavad hääletada ka mittekodanikud, ning tooks senisest rohkem fookusesse noori puudutavad teemad.

«Valimisea langetamisega seonduvalt on muidugi teemasid, millega tuleb paralleelselt tegelda, näiteks õppekava täiendamise temaatika, mis on nagunii pidevalt meil päevakorral, kuna elu muutub ja areneb. Loomulikult tuleb nii ühiskonnaõpetuse kui ka kodanikuõpetuse ainekavasid üle vaadata ja teha täiendusi selle põhjal, kuidas noortele kõige parem on selgitada, miks on oluline valimas käia, mida kujutab endast vastutus ja nii edasi,» rääkis Luik ja lisas, et tema hinnangul on ühiskond valimisea langetamiseks valmis.

Keskerakondlane Tarmo Tamm avaldas riigikogus aga hämmastust, kui lihtsalt minnakse Eesti põhiseaduse muutmise teed. «Ei saa aru! Ei ole ühtegi põhjendust, et selleks peaks põhiseadust muutma. Noori võib kaasata igapäevaellu, poliitilisse ellu teistel viisidel ja meetoditel. On olemas noortekogud, on olemas noortevolikogud, noorteparlament,» lausus ta ja küsis, kes takistab noortel juba praegu poliitilises elus sõna sekka öelda.

Põhiseadust muutva eelnõu teist ja kolmandat lugemist peab erikorra kohaselt lahutama vähemalt üks kuu. «Eeldatavasti saaksime eelnõuga maha ehk kolmanda lugemise tehtud jaanuaris,» on põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Rait Maruste varem Postimehele öelnud.

Valimisea langetamiseks peab muudatuse vastu võtma ka riigikogu järgmine, märtsis valitav koosseis. Kui kaks järjestikust koosseisu otsustavad seda toetada, saavad koolinoored hääletada 2017. aastal toimuvatel kohalikel valimistel. Valimisea langetamine mõjutaks otseselt umbes 24 000 16–17-aastast noort.

Põhiseaduse muudatuse algatasid juulis 41 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut, et anda kohalike volikogude valimistel hääletamise õigus noortele alates 16. eluaastast. Muudatusega soovivad nad kaasata noori inimesi senisest enam kohaliku elu arutamisse ja otsustamisse. Valimisea alandamiseks tegi parlamendile ettepaneku Eesti Noorteühenduste Liit.