Ilves võttis teabeameti ekstöötajalt teenetemärgi

Pildil on Valgetähe teenetemärgid. Foto: Peeter Langovits

President Toomas Hendrik Ilves otsustas võtta omastamises ja riigisaladuse avalikustamises süüdimõistetud teabeameti endiselt töötajalt Sergei Bõstrovilt ära teenetmärgi.

Ilves võttis täna allkirjastatud otsusega Bõstrovilt ära talle 2006. aastal antud Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Harju maakohus kinnitas 26. novembril kokkulepped, millega mõisteti viis endist teabeameti töötajat süüdi omastamises ja neist neli lisaks ka riigisaladuse avalikustamises.

Sergei Bõstrov, Pavel Kotkin, Ines Piibeleht ja Sven Randlane mõisteti süüdi omastamises ja riigisaladuse avalikustamises. Sergei Bõstrov mõisteti süüdi ka narkootilise aine kokaiini väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. Lauri Vihula mõisteti süüdi omastamises.

Kokku omastasid süüdimõistetud üle 600 000 euro väärtuses neile mitte kuulunud vara. Kuriteod pandi toime aastatel 2002 kuni 2014. Kohus rahuldas täna ka teabeameti poolt Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi, mis katab kogu tekitatud kahju. Tsiviilhagi tagamiseks on arestitud süüdimõistetute erinevat vara.

Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul oli tegemist ühe üksuse töötajatega, kellel oli oma ametikohast tulenevalt võimalus kasutada teabeameti raha ja vara. Selle üksuse juhiks oli kuritegude toimepanemise ajal Sergei Bõstrov. Tegemist oli rahaga, mis oli mõeldud infokogumisega seotud kulude katmiseks, kuid mida süüdimõistetud kasutasid isiklikuks otstarbeks.

Riigisaladuse avalikustamine tähendas teabeameti tööga seotud dokumentide ja andmekandjate avalikustamist isikutele, kellel puudus riigisaladusele juurdepääsu luba ja teadmisvajadus või sellistele isikutele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist. Eesti riigi julgeolek avalikustatud informatsiooni tõttu otseselt ohtu ei sattunud.

Sergei Bõstrovile määrati kuritegude toimepanemises tema osa proportsionaalselt arvesse võttes 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

Pavel Kotkinit karistas kohus 3-aastase vangistusega, millest tuleb koheselt ära kanda 11 kuud. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Lauri Vihulale määrati karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Sven Randlasele mõisteti karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 24 päeva. Üle jäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Ines Piibelehele mõisteti 2 aastat vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 10 päeva. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.