/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/02/10/2810950t1h8bed.jpg)
Tallinna lennujaama tehtud Euroopa Liidu investeeringud on olnud tulusad ning lennujaam töötab efektiivselt, kuid Tartu lennujaam vajaks kahte lisareisi päevas, et muutuda kasumlikuks, selgub Euroopa Kontollikoja täna avaldatud auditist.
EL: Tallinna lennujaamas kulutati euroraha efektiivselt, Tartus mitte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord Tallinna investeeringuga on üsna hea. Reisijate arv kasvab, jätkusuutlikkus on üsna hea ja neil on kasumit tootvad teenused,» rääkis auditi koostanud juhtivaudiitor Luc T'Joen Brüsselis BNSile.
Ta lisas, et Tallinna lennujaama investeeringute osas on tugev järelkontroll ning «inimesed teavad, mida nad teevad».
Euroopa Kontrollikoja andmetel investeeriti aastatel 2005-2008 Tallinna lennujaama taristusse 53,1 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid.
Kotrollikoja auditi hinnangul oli Tallinna lennujaam vaadeldud 20 lennujaamast kõige positiivsemate näitajatega. Tallinnas saavutati eesmärk nii kavandatud füüsiliste väljundite rajamisel kui nende kasutusse võtmisel, investeeringutel oli piirkonna majandusele tuntav positiivne mõju, kulu lisandunud reisijate kohta oli mõistlik ning lennujaam on kokkuvõttes jätkusuutlik.
Ainus mitterahuldav näitaja oli auditi kohaselt kvalitatiivse paremuse saavutamise osas ning ebamäärane olukord valitses investeeringu kavandamisel, kus auditi hinnangul polnud olukord ei rahuldav ega ka mitterahuldav.
«Aga Tartuga on teised lood. See on väike linn ja lennuvälja investeeringud ei olnud vahest nii vajalikud,» ütles T'Joen.
Ta tunnistas, et Tartu lennujaam toimib «totaalselt teistsugusel skaalal» ning olukorra muudab Tartu jaoks raskemaks ka ühendus Riia lennujaamaga, «mis asub suhteliselt lähedal ning on Tartule ka võistlev lennujaam».
«Öeldes seda, võin ma kinnitada, et kui neil oleks lisaks praegusele ühele lennule veel üks või kaks lendu, oleks hea võimalus saada isetasuvaks,» lisas auditi koostamist juhtinud T'Joen. «Aga praegu see seda ei ole.»
Praeguses olukorras peavad lihtsalt Eesti maksumaksjad arvestama, et neil tuleb igale lennule, mis Tartust lähtub, peale maksta, ütles T'Joen BNSile.
Tartusse aastatel 2008-2012 investeeritud 11,8 miljoni euro kohta leiavad Euroopa Liidu audiitorid, et investeering oli halvasti kavandatud, kvalitatiivset paremust ei saavutatud ning positiivset mõju regiooni majandusele pole võimalik tuvastada.
Neutraalseks jääb hinnang selles osas, kuidas kõiki väljundeid kasutatakse, kas kulu lisandunud reisijate kohta on mõistlik ning kas lennujaam on jätkusuutlik.
Positiivse hinnangu annab audit Tartu lennujaamas tehtud investeeringute vajalikkusele, füüsiliste väljundite rajamise ning oodatud kvantitatiivsete tulemuste saavutamisele.
Euroopa Kontrollikoda vaatles kokku 20 Euroopa Liidu toetusfondidest raha saanud Hispaania, Itaalia, Kreeka, Poola ja Eesti lennujaama investeeringute tulemuslikkust. Kokku said vaadeldud lennujaamad aastatel 2000-2013 Euroopa liidu fondidest üle 600 miljoni euro.
Auditi üldhinnangul ei ole neisse lennujaamadesse investeeritud eurorahaga kaasnenud ei oodatud tulemusi ega kuludele vastavat tulu.
«Asjakohase planeerimise ja prognoosimise puudumise tõttu asus osa lennujaamu üksteisele liiga lähedal ning mõned projektid olid neid läbiva lennukite ja reisijate arvu jaoks liiga suured,» märgitakse auditi kokkuvõttes.