Politsei võhm läheb uuest aastast pisipättidelt peksjatele

Peksmine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pisivargust enam uuest aastast kuriteoks ei peeta, pigem läheb politsei aeg ja raha peksjatega tegelemisele.

Ligi 60 protsenti Eesti elanikest on karistusregistris. Seda on justiitsminister Andres Anvelti sõnul liiga palju. Seni loeti kuriteoks näiteks iga kuni 64-eurone vargus. Uuest aastast saab iga vähem kui 200-eurone vargus väärteoks. See tähendab, et pisivarguseid toime pannud inimesi karistusregistrisse ei lisata.

Väärteo menetlemine võtab kolm korda vähem aega ja raha kui kuritegude menetlemine. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul ei saa väärteomenetluse puhul näiteks inimest pealt kuulata, tema kodu läbi otsida või kinni pidada. Kõiki neid tegevusi saab teha aga kriminaalmenetluse korral, mis Siitam-Nyiri sõnul võib samas jällegi inimõigusi riivata.

Uuest aastast muutub ka see, et alaealist ei saa enam alkoholi ostmise eest karistada. Endiselt ei tohi alaealisele alkoholi müüa. «Alkoholiseaduse kohaselt on alaealisel keelatud omada, vallata, tarbida alkoholi. Seega alaealine ei tohi ka edaspidi alkoholi hankida, lihtsalt kui tal õnnestub seda siiski teha, siis ei saa ta selle eest karistada. Riiklikku järelevalvet alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle teostab politseiametnik – seega kui tuvastatakse, et alaealine on alkoholi ostnud, saab politseiametnik siiski asjaolud tuvastada, vajadusel vanematega vestelda jne. Küll aga ei satu alaealine selle teo eest karistusregistrisse,» selgitas Siitam-Nyir.

Kohmakad ja pikad kriminaalmenetlused võtavad palju võhma. Nii et uuest aastast saab selle hoopis suunata Anvelti sõnul pere- ja koolivägivallatsejate tabamiseks. Tema sõnul kuulume me viie vägivaldseima riigi hulka Euroopas. «Meil toimub kolmandik tapmistest peredes,» ütles ta. «Meil on igal aastal kasvanud ligi 20 protsenti perevägivalla juhtumite arv. Need on need kohad, kuhu raha panna.»

Varem võis:

• nimetada kuriteoks seda, kui pall kukkus võõrasse aeda ja läksid seda ära tooma (omavoliline sissetung).
• karistada lapsevanemat, kes vaatas vägivaldset filmi lapse juuresolekul (alaealisele vägivalla eksponeerimine).

Uuest aastast:

• on alla 200-eurone pisivargus väärtegu, mille eest ei ole karistusena enam vangistust ette nähtud, vaid saab rahatrahvi või aresti (kui just pidevalt ja süstemaatiliselt ei varasta).
• alaealist ei saa enam alkoholi ostmise eest karistada, aga alaealisele alkoholi müüa ei tohi.
• on «lihtne löömine» (näiteks kakluse käigus lüüakse kellelgi silm siniseks) karistatav kuni üheaastase vangistusega. Kui löömine toimus korduvalt või põhjustati tervisekahjustus, mis kestab üle nelja nädala või kui see toimus pereringis, siis võib pokri minna kuni viieks aastaks (enne kolm aastat).
• muutub raskendavaks asjaoluks see, kui laps näeb vägivalda pealt. See võimaldab karistust suurendada.