/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/11/18/3533911t1h139d.jpg)
Lähtuvalt karistusseadustiku muutmisest ei saa alaealisi edaspidi alkoholi hankimise eest karistada, küll aga karmistatakse karistusi alaealistele alkoholi müümise eest.
Alaealisi ei saa alkoholi ostmise eest edaspidi karistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See lähtub karistusõiguse ultima ratio ehk viimase abinõu printsiibist. Kui me räägime sellest, et karistusõiguse poole tuleks pöörduda üksnes siis, kui muude õigusharude regulatsioonist enam ei piisa, siis loomulikult tuleb seda vaadata eriti alaealiste puhul ehk vältida võimalikult alaealise toomist süüteomenetlusse,» ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri teisipäeval ajakirjanikele.
«Riigi kohustus ja ettevõtjate kohustus on tagada see, et alaealine ei saa alkoholi kätte, mitte aga karistada seda alaealist, kes sellest keelust suudab mööda minna. Jätkuvalt jääb karistatavaks alaealise poolt alkoholi tarbimine, aga ma loodan, et selle normi saab üle vaadata siis, kui sotsiaalministeeriumi juhitav alaealiste mõjutusvahendite ja alaealiste õigusrikkumiste teema saab uuesti üle vaadatud.»
Siitam-Nyiri sõnul on alkoholiseaduses karmistatud karistust alaealisele alkoholi müümise eest, mis on mitte ainult et keelatud tegevus, vaid ka raske rikkumine.
Alkoholiseaduse kohaselt on alaealisel keelatud omada, vallata, tarbida alkoholi. Seega alaealine ei tohi ka edaspidi alkoholi hankida, lihtsalt kui tal õnnestub seda siiski teha, siis ei saa ta selle eest karistada.
«Riiklikku järelevalvet alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle teostab politseiametnik – seega kui tuvastatakse, et alaealine on alkoholi ostnud, saab politseiametnik siiski asjaolud tuvastada, vajadusel vanematega vestelda jne. Küll aga ei satu alaealine selle teo eest karistusregistrisse,» ütles Siitam-Nyiri.