Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul on jälitustegevuses palju selgeks rääkimata, seda eriti lubatavuse piiride osas ning riigikogu esimees viitas juunikuisele vahejuhtumile, kus ajaleht avaldas jälituse käigus salvestatud ärimeeste omavahelised piinliku sisuga vestlused.
Ergma: jälitustegevuse reeglid jätavad paljud otsad lahtiseks
«Kui kaugele võib minna privaatsuse riivega?! Kus on piir, kus inimene muutub objektiks, keda võib takistamatult jälitada? Siin tuleks need asjad väga täpselt selgeks rääkida,» ütles riigikogu esimees Ene Ergma tänasel kohtumisel õiguskantsler Indrek Tederiga, vahendab riigikogu pressitalitus.
«Eriti halb on see, kui uurimise ajal lekib teavet jälitustegevuse kohta ajakirjandusse ja inimene satub põhjendamatult meedia rünnaku objektiks, nagu näitaks üks hiljutine juhtum,» märkis Ergma.
Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul tuleb lähtuda jälitustegevuse legitiimsetest eesmärkidest, et kaasa aidata kaasaegsete arusaamade kujunemisele ja jälitustegevus demüstifitseerida.
Oma rollist kõneldes rõhutas õiguskantsler, et tema eesmärk ei ole mitte niivõrd kritiseerida, vaid pigem konstruktiivse õiguskindluse ülesehitamine, olgugi et mõnikord ka läbi kriitika.
Ergma sõnul on see väga positiivne, et õiguskantsler pole ainult karm näpuganäitaja, vaid püüab otsida lahendusi.
Indrek Teder andis täna Ene Ergmale üle õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse aruande, mis kajastab Allar Jõksi juhitud õiguskantsleri institutsiooni täistööaasta tegevust.
Lisaks jälitustegevusele oli kõne all ka erakondade rahastamine, olukord Gruusias, kaitseväe õiguslik regulatsioon ja muud teemad.
Juuni keskel Eesti Ekspressis ilmunud loos «Ärimehed omavahel: kas paned ministri naisele taha?» avaldatakse väljavõtteid kohtutoimikus sisaldavatest kaitsepolitsei salaja pealt kuulatud vestlustest ärimeeste vahel majandusminister Juhan Partsi elukaaslase vandeadvokaat Daisy Tauki teemal.
Kohtutoimikus on nüüd ka ärimeeste Aivo Pärna ja Anti Selge ajalehes trükitud arutelu esimese endise kaitsja Tauki voodisse meelitamise ja tema vanuse üle.
See kirjatükk pani nördima Ene Ergma, kelle sõnul tekib tal selliseid lugusid lugedes küsimus, kas üldse eksisteerib enam mõiste nagu ajakirjanduseetika või võib avaldada mida tahes.
Hiljem mõistis artikli avaldamise hukka ka Oliver Kruuda ning väljaande suuromanik Hans H. Luik vabandas artikli sisu pärast.