/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
/nginx/o/2014/12/11/3600293t1h4f08.jpg)
Cliff Martinez
At Film Fest Gent
Film Fest Gent
Hinne 4
Tellijale
Toob pinge majja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cliff Martinez on üks meie aja tähtsamaid filmiheliloojaid. Alustas ta tegelikult avangard-skeenes trummarina, mängides teiste hulgas Capatain Beefhearti ja Lydia Lunchi bändides. Hiljem ka Red Hot Chili Peppersi ridades. Esimene filmimuusikatöö oli režissöör Steve Soderberghi hinnatud debüütfilmile «Sex, lies and videotapes». Soderberghiga ongi teda filmiheliloojana ka peamiselt seostatud. Käesolev Genti filmifestivali puhuks Brüsseli filharmoonikute sisse mängitud Martinezi kogumik algab samuti heliribaga Soderberghi Tarkovski «Solarise» uusversioonist. Pinge kasvab. Pinge kasvab üldiselt kogu plaadi vältel. Paljude lemmikfilmi «Drive» soundtrack'ilt, mille ambientsemate kohtade autoriks Martinez ka oli, küll hetki ja meeleolusid siinsele kogumikule sattunud pole.
Kui teile meeldib näiteks Barry Adamson, Tindersticks, miks mitte Angelo Badalamenti, võib-olla ka dark ambient, ühesõnaga selline tumedamat ja neurootilisemat sorti kammerlik ringihiilimine, siis on kindlasti abi ka Cliff Martinezist. Filme ei pea olema näinud, saundträkk teeb ka iseseisvalt vajaliku töö ära. Ma tervet plaati korraga ei jõudnudki läbi kuulata, kuna liiga suured ja samas cool'id mõtted tulid pähe. Näiteks mõtlesin aknast välja vaadates, et Tallinn on minu oma. Aga nii ei ole ju viisakas mõelda.