:format(webp)/nginx/o/2016/08/15/5723713t1h5f07.jpg)
/nginx/o/2014/12/11/3600039t1h9e69.jpg)
Kaitseväelisi üksikasju pole vaja arutada nagu laadal, kuid põhimõttelised probleemid peavad rahva jaoks olema arusaadavad või inimesed hakkavad iseseisvuse asemel kaitsma oma nahka, kirjutab Peeter Olesk (IRL).
Tellijale
Peeter Olesk: arusaadav kaitse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alustagem kaugemalt. On ilmne, et Eesti Vabariigi riigikogu, valitsus ja meie erakonnad on kuni järgmise aasta aprillini üle koormatud. Seda saab kindlaks teha märksa lihtsamalt kui loendada sõimusõnu, jälgida praalimist, hinnata lubaduste ebareaalsust või panna tähele, kes kuhu jookseb ja kes veel suvel kinnitas, et talle aitab, aga nüüd laskis end ära rääkida. Riigikogu liikmetel, valitsustegelastel ja erakondade juhtkondadel on terve hulk kui mitte vastamata kirju ja telefonikõnesid, siis küsimusi. Nad ei loe meie kirju, nad ei võta telefoni ning nad kardavad küsimusi isegi siis, kui see pärineb nende erialalt. Viimase paari kuu jooksul olen ma seda ise kogenud paarkümmend korda.
Muuhulgas kannatab vastamatuse tõttu ka Eesti riigikaitse koos rahvusliku julgeolekuga – ning sõim ja tänitamine ei ole vastus.