Päevatoimetaja:
Margus Martin

Tallinn kavatseb pealinna koolides kasutusele võtta elektroonilise õpilaspileti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urmas Seaver
Copy
Tallinnas on e-õpilaspilet kasutusel Gustav Adolfi gümnaasiumis.
Tallinnas on e-õpilaspilet kasutusel Gustav Adolfi gümnaasiumis. Foto: Peeter Langovits

Tallinna linnavõim kavatseb lähiaastatel võtta pealinna koolides kasutusele elektroonilise õpilaspileti, mis võimaldab näiteks koolimajja ja sööklasse pääsu ning bussis kehtib piletina.

Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased said pilootprojekti raames juba ülemöödunud aastal omale elektroonilised õpilaspiletid, mille kasutusnimekiri on muljetavaldav: kaart võimaldab kooli sissepääsu ja registreerib selle, võimaldab vaid ettenähtud ajal kooli sööklas süüa, võimlat kasutada, raamatukogust raamatuid laenata ning paljundusi teha, kirjutas Tallinna linnavalitsuse ajaleht Pealinn.

Samuti toimib kaart Tallinna ühissõidukites samamoodi kui ID-pilet. Järk-järgult plaanib Tallinn elektroonilise õpilaspileti süsteemi rakendada kõikides pealinna koolides.

Lisaks näeb valmiv põhi- ja üldkeskhariduse arengukava aastateks 2008-2014 ette ka kogupäevakoolide tegutsema hakkamist ning individuaalõppe soodustamist andekatele ja erivajadustega õpilastele.

«Kõige olulisem on nüüd ja ka tulevikus, et kõik kooliealised lapsed ja noored saaksid võimetekohase põhihariduse,» ütles Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen. «Andekatele ja teisest küljest ka raskustesse sattunud õpilastele tuleb aga luua individuaalne õppekava vastavalt nende vajadustele.»

Praegu rakendatakse individuaalõpet koolides tema sõnul liiga vähe ning õpetajate oskused selleks pole samuti piisavad. «Ka abiõpetajaid kasutatakse koolides praegu vähe, kuigi võimalused selleks on haridusameti poolt loodud,» märkis Jäppinen.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse juht Meelis Kond ütles, et arvestades kiiret elutempot ning lapsevanemate hõivatust, on kasvanud vajadus kogupäevakoolide järele, kus algklasside õpilased leiaksid omale tegevust ka pärast õppetunde.

«Lapsed saaksid tööpäeva lõpuni kooli ruumides viibida - neile toimuks seal huvitegevus, pakutaks süüa ning valmistutaks ette järgmiseks koolipäevaks,» rääkis Kond.

Rangemaks muutub ka õpilaste koolikohustuse täitmise jälgimine. Mais kontrollis haridusamet koolikohustuse täitmist Tallinna koolides ning selgus, et koolis ei käinud möödunud aastal 488 õpilast: 221 õpilast (45 protsenti) puudus koolist, kuna õppis välismaal; 36 õpilast (7 protsenti) oli asunud õppima mõnda teise kooli; 5 (1 protsent) ei õppinud üldse ning nende koolikohustuse täitmise küsimus oli lahendamisel; 227 õpilase (47 protsendi) puudumiste põhjust ei tuvastatud.

Tagasi üles