Maanteeamet tutvustas 8.oktoobril tee-ehitajatele oma auditi tulemusi, millega sooviti teada saada, miks teed juba enne garantiiaja lõppu lagunevad. Ehitusfirmadele anti kaks kuud, et esitada ametile eraldi või asfaldiliidu vahendusel oma ettepanekud ja seisukohad.
Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu kinnitas, et seni saabunud vastuste põhjal oleks amet oodanud ehitajailt konkreetsemaid ettepanekuid. «Kuid ajakirjanduse veergudel maanteeamet vaidlema ei hakka ja nõuab avastatud probleemide lahendamist,» lisas Kasesalu.
Nordecon teatas näiteks ajakirjandusele, et ei pea kriitikat kohaseks. «Nordeconi analüüs näitas, et peaaegu kõigil juhtudel, mida Teede Tehnokeskuse AS uuringus ja maanteeameti järelduses kajastati, olid teed ehitatud nõuete- ja lepingukohaselt ning kooskõlastatult maanteeametiga,» teatas Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Küll aga tõi ta välja, et viis aastat tagasi olid maanteeameti nõuded palju leebemad.
«Ka tollal aktsepteeritud nõuded ei olnud tegelikult ebapiisavad, lihtsalt nüüd on maanteeamet asunud nõudeid uuendama ja muutnud need oluliselt karmimaks – see kajastub ka uutes läbiviidavates riigihangetes,» ütles Vink, kelle hinnangul on jäänud avalikkusele mulje, nagu oleks tee-ehitajad oma lepingukohustusi täitnud ebapiisavalt või halvasti.
«Nagu öeldud, ajakirjanduse vahendusel maanteeamet vaidlema ei hakka ja jääb seisukohale, et avastatud vead peab likvideerima nende põhjustaja,» kommenteeris Kasesalu Nordeconi väiteid. «Niipalju siiski – Nordeconi poolt ajakirjandusse paisatud väide, et «maanteeamet oli võrrelnud aastaid tagasi sõlmitud lepingute alusel ehitatud teelõike täna esitatavate nõuetega» ei ole korrektne, sest maanteeamet võttis aluseks lepingu (sõlmimise) ajal kehtinud normdokumendid,» lükkas ta Vinki väiteid ümber.