Kes vastutab?: Välistatud pole ka Vaida silla lammutamine

2008. aastal avatud Vaida sild juba laguneb. Foto: Liis Treimann / Postimees

Maanteeameti kinnitusel on nende tuleva aasta eelarvest ette nähtud kokku 500 000 eurot Vaida viadukti rekonstrueerimiseks. Ent uue silla ehitamine võib kujuneda ka odavamaks kui alles kuus aastat tagasi ehitatud viadukti rekonstrueerimine.

Vaida silla avariiremondile on seni kulunud üle 30 000 euro ning sarnane summa kulub ka ekspertiisile ja uuele projektile. Ent kogu silla rekonstrueerimiseks on ette nähtud maanteeameti 2015. aasta eelarvest koguni 500 000 eurot. Võrdluseks – silla ehitamiseks kulutati umbes 11,5 miljonit krooni.

Ekspertiisi ja uue projekti koostamise hanke võitis OÜ Järelpinge Inseneribüroo, kes peab tulemused esitama aprilliks.

Vaida silla parandustööd tänavu sügisel. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu kinnitas, et kui ekspertiis on tehtud ja projekteerimise lähteülesanne paigas, siis on võimalik teha tasuvusanalüüs selle kohta, kas ehitada üleüldse uus viadukt või rekonstrueerida praegune.

«See on sügavalt formaalne, aga me oleme kohustatud analüüsima seda varianti,» täpsustas Kasesalu siiski uue silla ehitamise plaani.

«Projekteerija esitab pärast ekspertiisi tulemuste selgumist maanteeametile rekonstrueerimise variantide võrdlused ning meie eesmärk on leida optimaalne lahendus ümberehituse ja hilisemate hooldekulude vahel,» lisas Kasesalu.

Vastutajaid polegi?

Ehkki Vaida sillale on ette nähtud 500 000 eurot, siis eeldatavast maksumusest saab rääkida pärast projekteerija koostatavat variantide võrdlust. «Tõenäoliselt kujuneb tööde lepinguline hind väiksemaks, kui eelarves planeeritud summa,» avaldas Kasesalu lootust.

Summa ulatub ilmselt siiski sadadesse tuhandetesse, mistõttu tekib küsimus, kes võtab endale vastutuse, kui ekspertiisiga tuvastataksegi näiteks ehitus- või projekteerimisviga.

Maanteeamet on keerulises olukorras. «Objekt on ametlikult vastu võetud, heaks kiidetud. Kui me (maanteeamet - toim.) tahaksime kedagi süüdistada, siis tekiks kohe küsimus, miks objekt vastu võeti,» ütles Kasesalu.

«See, et võeti vastu sild mis, kiiresti lagunema hakkas, on kindlasti kahetsusväärne, aga maanteeamet on täna hoopis teine organisatsioon, mis toona ja kindlasti on vigadest õpitud,» lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

1994. aastast 2009. aasta alguseni maanteeametit juhtinud Riho Sõrmus ütles, et ei oska täna sillaga toimuvat kuidagi kommenteerida, sest silla ehitusest on palju aega möödunud. «Igat asja tuleb hooldada,» ütles vaid Sõrmus, kes lisas, et silla kiitis 2008. aastal heaks vastuvõtukomisjon.

Viadukti garantiiaeg lõppes eelmisel sügisel. Silla eelnevatel ülevaatustel (2009–2013) ei olnud maanteeameti väitel võimalik probleeme avastada, sest konstruktsioon jäi asfaltkatendi alla.

Silla projekteeris ettevõte Resand AS ning ehitas AS Talter, nüüdne Lemminkäinen Eesti AS. Ehituse üle tegi järelevalvet Ramboll Eesti AS. Silla konstruktsioonid on tootnud Peeter Puit OÜ.

Innovaatiline sild pälvis konkursil «Eesti Parim Puitehitis 2008» eriauhinna liimpuidu parima kasutuse eest.

Peeter Puit OÜ juhatuse liige Peeter Peedomaa on avaldanud arvamust, et tegemist on ehitus- või projekteerimisveaga, mille tulemusel on sild hakanud mädanema

«Sild ei ole ehitatud projekti järgi. Me ei tea, mis põhjusel see teisiti tehti, aga meil oli lahendus teine,» on varem väitnud Resand ASi juhataja Andres Neeme, kelle sõnul näeb sild küll visuaalselt välja nii nagu Resand AS selle projekteeris, ent silla detailid ei olevat projekti järgi ehitatud.

«Meil on kurb, et see sild on meie nimega seotud, aga need asjad (detailid – toim.), mis on täna seal probleemid, need ei ole meie projekti järgi ehitatud,» lisas Neeme.

Lagunev sild tänavu augustis. Foto: Liis Treimann Foto: Liis Treimann / Postimees

Kandeprussid mädanevad

Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens on öelnud, et Vaida jalakäijate silla kahjustuste põhjuse peab selgitama ehitusekspertiis ja kuni tulemuste selgumisteni ei ole mõtet teemal spekuleerida.

Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Toomas Tootsi ütles, et kogu tellija ja töövõtja tegevust koordineeris omanikujärelvalve. Kuna tegemist oli keerulise projektilahendusega, siis maanteeamet ei oleks Tootsi kinnitusel saanud midagi ehitajaga eraldi kokku leppida projekteerijat informeerimata.

Ramboll Eesti AS juhataja Peeter Škepast on kinnitanud, et järelevalveinseneri teadmist mööda ei tehtud projektis ehitamise käigus põhimõttelisi ehk konstruktsioone puudutavaid muudatusi. «Kõik osapoolte poolt väljatoodud väiksemad muudatused kooskõlastati projekteerija, ehitaja ja tellija vahel,» lisas Škepast, kes nentis, et Vaida silla juhtum on kahetsusväärne, ent ta ei oska kedagi süüdistada.

«Loodame, et ekspertiis annab selgitust juhtumi võimalike põhjuste kohta ning võimaldab tulevikus neid vältida. Soovime ekspertiisile igakülgselt kaasa aidata,» ütles ta.

5. augustil avastas maanteeamet, et osa 2008. aastal rajatud Vaida jalakäijate silla kõnniteest on sisse vajunud. Nimelt olid silla kandeprussid mädanema hakanud.

Vaida silla saaga

• 124 meetri pikkune liimpuidust jalakäijate sild valmis 2008. aastal.
• Vaida-Aruvalla teelõigu maksumus oli 530,6 miljoni krooni, millest 275 miljonit tuli Euroopa ühisfondidest. Jalakäijate silla maksumus oli umbes 11,5 miljonit krooni.
• Innovaatiline sild pälvis konkursil «Eesti Parim Puitehitis 2008» eriauhinna liimpuidu parima kasutuse eest.
• Tänavu 5. augustil avastas maanteeamet, et osa silla kõnniteest on sisse vajunud ning sild suleti ajutiselt.
• Septembris ja oktoobris teostati avariiremonti ning sild on oktoobri lõpuga taas avatud.
• 17. novembril sõlmis maanteeamet lepingu OÜga Järelpinge Inseneribüroo ekspertiisi ja projekti tegemiseks, mis peavad valmima aprilliks 2015.

Vaida sild peale avamist 2008. aastal. Foto: Foto: Liis Treimann